See teadmine tuli välja 10-17-aastaste hulgas tehtud südame ja veresoonkonna treenituse testidest. "Seni pole ülekaalulisust peetud teismeliste puhul nii tõsiseks südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktoriks kui rasvumist. Meie leidsime, et risk on mõlemal puhul aga sarnane," võttis uuringu tulemuse kokku teadustöö juhtivautor Vitor Engrácia Valenti.

Teadlased jagasid 40 vabatahtlikku noorukit võrdsetesse gruppidesse nende vanuselise kehamassiindeksi (KMI) alusel. Nad pandi kõndima jooksulindile kiirusega, mis pidi südamele andma nende vanust arvesse võttes 70-protsendilist koormust.

Seejärel mõõdeti pulsisagedust mõõdeti enne ja pärast eelmainitud koormustesti. Selle kaudu siad teadlased teada südamefunktsiooni taastumise kiiruse. Varasemad uuringud on näidanud, mida aeglasem on südamefunktsiooni taastumise kiirus on viide suurenenud riskile haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse.

Harjutuse paari esimese sekundi jooksul aeglustab parasümpaatiline närvisüsteem südame funktsiooni - parasümpaatiline närvisüsteem reguleerib organismi talitlust ja taastumist puhkeperioodil. See on oluline, kuna niimoodi säästab organism energiat, sest aeglustab pulssi ning lõdvestab lihaseid.

Pärast umbes minutit alustab tööd aga sümpaatiline närvisüsteem, mis valmistab organismi ette tegutsemiseks n-ö võitle või põgene olukorras. See tõstab südamelöökide arvu adrenaliini vabaastamise kaudu ning aitab kehal tulla toime stressirohkes olukorras.  

Mida kauem kulub aga autonoomsel närvisüsteemil aega südametöö normaliseerimiseks, seda suurem oht on südame- ja veresoonkonna ning ainevahetushaiguste kujunemisele.

São Paulo Riikliku Ülikooli teadlaste uuringu tulemused näitasid, et nii rasvunud kui ka ülekaaluliste noorukite südametegevuse taastumise kiirus oli sarnane ning seda ka sõltumata soost.

Selle uuringu võib kokku võtta, et eestlaste ütlusse "paks laps, ilus laps" on tegelikult peidetud kuri soodumus näiteks kõrgvererõhutõve, südamehäirete, ainevahetushäirete, näiteks diabeedi ja kõrge vererõhutaseme ilmnemiseks. Möödunud aastal avaldatud uuring näitas, et iga neljas 1. klassi laps Eestis on ülekaalus või rasvunud ning nende hulk kasvab järjest.

"Tervislikku" ülekaalu ei ole seega olemas ning seda on varasemalt tõestanud täiskasvanute puhul ka Londoni Ülikooli Kolledži teadlaste uuring.

São Paulo Riikliku Ülikooli teadlaste uuring ilmus teadusajakirjas Cardiology in the Young.