Kuhu pista hamburgeris juust ehk kuidas Gulliver sotsiaalmeedias seikles
Erimeelsus väikeste asjade osas võivad sünnitada ulatuslikke konflikte ja sõdu, teadis juba "Gulliveri reiside" autor Jonathan Swift. Paraku soodustab nüüdisaegne kultuur ja veebiruum tõsiste probleemide lahendamise asemel tühiasjade üle vaidlemist rohkem kui kunagi varem, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Kui Lemuel Gulliver liivasel rannal ärkas, ümbritsesid teda pisikesed ja agressiivselt meelestatud inimesed. Need olid Lilliputi saarte elanikud, igaüks umbes väljasirutatud pöidla ja nimetissõrme vahele jääva vahemaa mõõtu. Sedavõrd väikeseid olendeid võiks pidada tagasihoidlikeks ja hirmunuteks, kellest midagi ei olene, aga kelle enda elu oleneb vägagi palju maailmas leiduvatest suurematest asjadest. Suuruse puudumine ei paistnud neid aga sugugi häirivat.
Otse vastupidi, nad suutsid sünnitada väikesest asjast suure sõja. Näiteks küsimuses, kummast otsast peaks sööma keedumuna? Kohalik usk pidas õigeks süüa muna mugavamast otsast. Ent mitu põlve tagasi sätestas kohalik imperaator pärast hommikueinel juhtunud äpardust, et seaduse järgi on ainuõige viis alustada söömist teravamast otsast. Sellest piisas mässu käivitamiseks ja Lilliputi lähiajaloos on peetud kuus suurte kaotustega sõda.
Gulliveri esimese seikluse lugu ei pea pikemalt käsitlema. Möödunud nädalavahetusel juhtus midagi sarnast meie ajastu kangelastega. Kaasaega uuriv meediaanalüütik ja kirjanik Thomas Bakedal poetas laupäeval säutsuvoogudesse küsimuse Google'i ja Apple'i keskkonnas kujutatud hamburgeri ikoonil juustu asukoha teemal. Nimelt asub Google'i ikoonil juust kõige all, alustades põhimisest saiapoolikust. Sellele järgnevad hakkliha, tomat ja salatileht ning kuhja otsas on teine pool kuklist. Apple versioonis asub juust grillitud hakkliha peal. Hakkliha omakorda lebab salatilehe peal ja juustu kohal on tomat.
Järsku oli Thomas Bakedalil laupäeva õhtul poole seitsme ajal kõht tühi, et ta sellise säutsuga maailma poole pöördus? Täiskõhuga ei viitsiks toidu detailidega tegeleda vist enam keegi. Seda enam, et need on pildil, mitte taldrikul. Võimalik, et samal ajal leidus maailmas palju tühja kõhuga Twitteri lugejaid, sest näiliselt ei millestki sündis paari tuhande kommentaariga kiivas vestlus. Arvatavalt mängib sellise teema tuldvõtmisel oma osa kaasaegne kultuur, mis väärtustab oma elu elamise ja selles suhtlemise asemel teadvusest pidevalt läbivoolavat madalakvaliteedilist infovoogu.
Taolises olukorras muutuvad tähtsad sündmused väheolulisteks, sest need paistavad keerulistena ja jäetakse teistele. Küll aga muutuvad väheolulised juhtumid tähtsateks. Neist käib mõistus üle. Taolist vestlust üles võttes ja võimendades muudavad teemakäsitlejad nähtavaks. Keda huvitab grammatiliselt niigi ebareeglipärase lühisõnumi või säutsu sees edastaval hamburgeri ikoonil juustu asukoht?
Tärganud huvi peakski käsitlema ilmselt kui millegi kultuuris juhtuva sümptomit, mitte kui probleemi ennast. Paraku peame jätkama just juustu paigutuse kui probleemiga.
Päev hiljem, pühapäeval vastas Google'i peadirektor Sundar Pichai, et probleem on tõsine ja alates esmaspäevast jätavad nad kõik muud tööd pooleli ning adresseerivad tärganud valuküsimust. Seda juhul, kui rahvas suudab jõuda ühele meelele hamburgeris juustu õiges järjekorras. Vahest tabas keegi sõnumist nalja, aga ilmselt mitte kõik. Kui esitatakse küsimus "õigest" järjekorrast, on loodud soodne pinnas sõdimiseks.
Esmaspäeval reageeris juhtunule end emotikonide entsüklopeediaks pidav organisatsioon Emojipedia ülevaatega 12 tuntud tehnoloogilise platvormi hamburgeri ikoonide analüüsiga. Selgub, et oma versioonid kotletisaiast on nii Microsoftil, Samsungil, Facebookil, HTC’l ja kõigil teistel. Kõik erinevad omavahel milleski, aga Google on ainuke, kelle juust asub kõige all. Seega võiks pidada neid kaotajaks. Rahva seas tehtud küsitluses osalenute enamus peab samuti õigeks, kui juust on liha kohal. Paraku leiab Google endale olulise toetaja. Nimelt on McDonaldsi Big Macil juust samuti liha all.
Muude komponentide paigutus toitis iseseisvat vaidlust, kas tomat tohib olla vastu saia, kui see muudab viimase lödiks, kas tegemist on hamburgeri või juustuburgeriga, kas juurvilja peaks ikoonidel rohkem välja paistma jne. Juhul kui hamburgeri piiblis oleks kirjutatud, et õige hamburger oleks selline, mis sööjale meeldib, leiaks kaasaegne sotsiaalmeedia kakluse alustamiseks ikkagi võimaluse. See on lihtsalt teistsugune maailm. Selles elavad väikesed ja vähesest tuld võtvad elanikud.
