Kuuldavasti on metsloom, kes ei karda inimest, samahästi kui surnud. Looduses on palju kiskjaid ja ometi kardetakse inimest rohkem kui teisi röövloomi. Olgu iseloomustuseks uuring oma loomulikus elukeskkonnas videokaameratega jälgitud mäkradega. Uurijate valjuhääldajast lastud elu ohustavate huntide, karude ja isegi koerte häälte peale pugesid loomad mõneks ajaks varju ja ilmusid seejärel ümbrust kontrollima. Inimhelide peale kadusid nad urgu ja olid peidus üle kahe korra kauem. Lisaks on leitud, et loomad põgenevad inimeste eest kiiremini võrreldes teiste ohuallikatega.

Metsa külastavatele loodust armastavatele inimestele pole see just kõige toredam visiitkaart. Üllatav, et Noa üleüldse lubas nad omal ajal päästelaeva pardale, võttes kaasa koguni kaheksa isendit. Omaette küsimus on, keda inimene kardab või keda peaks kartma.

Inimeste hirmude seas on esiotsas vaimud ja deemonid, tarakanid ja ämblikud, ussid ja trüptofoobia, eksamid ja avalik esinemine. Tulevikus kardetakse ilmselt ka robotkoera. Kartma peaks sääski, kuna need tapavad aastas pea miljon inimest. Surma põhjustavatest loomadest on sääskede järel teisel kohal inimesed.

Olgu veel enne meenutatud, et trüpofoobiast sai avalikkus rohkem teada paari aasta eest sügisel, kui Apple tõi turule kolme kaamerasilmaga telefoni. Nutiseade olevat üksikuid inimesi hirmutanud. Põhjus on ürgne programm, mis põhjustab ebamugavustundeid, iiveldust, külmavärinaid ja kuumalaineid, tõstab pulsisagedust ja halvemal juhul päädib paanikahooga. Programmi käivitab auklik või täpiline pind mis seostub ürgsete mürgiste loomadega. Kes ei kartnud, surid välja. Alles jäid seda tüüpi mustreid vältida püüdvate inimeste järeltulijad.

New Yorgi politsei võttis testkasutusse robotkoera või koera moodi roboti. Vastavat tehnoloogiat on teistest edukamalt arendanud Boston Dynamics. Robotkoera kasutusstsenaariumiks oli abistada sõjatandril liikuvaid sõdureid. Neljal jalal kõndiv seadeldis suudab kanda raskesti läbitaval maastikul kuni paarisaja kilo jagu varustust. Ühe võimalusena räägiti tulevikust, milles tehiskoera võiks saata täitma ohtlikke luureülesandeid.

Kui vaid see ei teeks nii suur lärmi! Koera sees tegi tööd sisepõlemismootor. Mida suurem koorem, seda suuremat mootorit oli vaja ja seda suuremat lärmi luurerühma liige tegi. Idee tasemel oli lahendus paljulubav, praktilises kasutuses aga liiga palju ajast ees. Seetõttu loobus USA armee 2015. aastal robotkoera projektist BigDog.

Boston Dynamics arendas mudelit edasi. Aastal 2019 valmis väiksem ja vaiksem versioon nimega Spot. Huvilistel on võimalik osta põhimudel umbes 75 000 dollari eest. Laiale kasutajaskonnale uue tehnoloogia kättesaadavaks tegemine on üheks innovatsiooni meetodiks, kuna võimaldab uue asja kasutamist võimalikult mitmesugustes tingimustes. Pole teada, kui palju Spote on erakätesse ostetud. Tootja pakub, et üpris vaikselt ja sujuvalt takistusi ületav kõndiv masin sobib erinevate hooldustööde, inspekteerimise ja kaardistamise ülesannete täitmiseks.

New Yorgi politsei otsustas koerroboti proovile panna kuritegevuse vastases võitluses. Digikoera-nimeline mudel oli baasversioonist kallim ja maksis linlastele 94 000 dollarit. Alates eelmise aasta sügisest märgati masinast korravalvuri vilksatusi kuriteopaikades ja pantvangiolukordades. Kuriteopaigad on tavakodanikele piiratud juurdepääsuga ja esialgne "koera" kajastus sotsiaalmeedias oli tagasihoidlik, kuni politsei pidi tagaotsitavana kinni pidama suures sotsiaalmajas varjunud tegelase.

Millegipärast võttis politsei operatsioonile kaasa ka Digikoera. Sündmust vaatasid ja filmisid elanikud ning juhuslikud möödujaid. Protsess kulges rahulikult ja majast väljus politsei vahel raudus kätega tagaotsitav. Mõni hetk hiljem kõpsutas hirmutava asjalikkusega majast välja sinistes politseivärvides robotkoer. See kogemus šokeeris nii kohalolnuid kui ka hiljem sotsiaalmeedia vahendusel sündmust näinud linlasi.

Politseile sõnakuulelikult järgnenud radarikuplit meenutava peaga robotkoer ei teinud midagi eriskummalist. Ometi kuvandus sellest pildist midagi, millele ei osatud peale hirmutunde muul moel reageerida. Võimalik põhjus on jaapani robotiuurija Masahiro Mori tähelepanek, et elusast olendist oluliselt eristuvasse robotisse suhtutakse ükskõikselt, aga kui see hakkab sarnanema bioloogilisele eeskujule, haarab inimesi hirm ja vastikustunne. Teadlane nimetas nähtust uncanny valley ehk võõristusoruks.

Antud kogemus näitab, et keegi ei reageerinud õudusega majas viibinud kurjategijale. Rahvas astus üles hoopiski robotkoera vastu. Vahejuhtumi tõttu otsustas linn kunstkoerast loobuda. Ilmselt on ka robotitele ohutum metsa elama minna.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".