Enamasti püütakse õpetada arvutit inimese moodi mõtlema. Levinud arvamuse järgi on inimese mõtlemine arvuti andmetöötlusele rajatust sedavõrd palju erinev ja võimekam, et kellelgi ei tule pähe proovida vastupidist ja panna inimene mõtlema arvuti moodi. Tänapäevase digitaalse arvuti käsitluse üks rajajatest Briti matemaatik Alan Turing püüdis mõelda arvuti moodi. Vahest vabandab teda välja asjaolu, et toona arvuteid veel polnudki. Mees pidi loogilise masina loomise püüdlustes selle tegevuse samm-sammult peas läbi käima.

Teadusajakirjas Nature Communications kirjeldatakse katsete tulemusi, milles püüti õpetada inimesi arvuti moodi mõtlema, et mõista arvuti moodi mõtlemisega seotud võimalikke vigu. Modernsetest masinõppele rajatud süsteemidest loodetakse inimesele abilist näiteks robotautode juhtide ja arstide abilistena. Nende lubaduste poole liikumise teel on demonstreeritud, kuidas suudab masin inimesele sarnasel tasemel eristada piltidelt mitmesuguseid detaile.

Hellitatakse isegi lootust, et loodud mudelite abil õnnestub seletada, kuidas näeb inimene ümbritsevat maailma. Kui vaid sellel teel poleks naeruväärseid komistusi. Näiteks ajavad isejuhtiva auto teel olevatel liiklusmärkidel minimaalsed muudatused siia-sinna lisatavate täpikeste või värvilaikudega masina segadusse. See peab neid millekski muuks.

Inimese jaoks märgist mitte kuidagi arusaamist mõjutavad abstraktsed moonutused võivad muuta robotauto jaoks STOP-märgi tähendust. Sõiduk jätkab pidurdamatult koos reisijatega sõitu ristmikule. Analoogselt võib ajada auto segadusse asfaldile joonistatud abstraktne kujutis, mis ei tähendaks inimese jaoks sõidu juhtimise mõttes midagi.

Ohtliku stsenaariumina peetakse võimalikuks tulevikku, milles on keegi välja selgitanud nutika masina tajumises peituva nõrkuse. Ta kasutab seda ära kurjadel eesmärkidel, paigutades keskkonda inimeste tajule tähenduslikus mõttes märkamatuks jäävaid, kuid masina jaoks provokatiivseid signaale. Ei peeta võimatuks, et mööduvas liikluses tekitab ohtliku olukorra tekitab kõnniteel teatud moel märgistatud T-särk.

Siin tasub meenutada robootika isakuju Hans Moraveci tõdemust, et see, mis on inimesele lihtne, on masinale keeruline. Teisalt leidub nõrkusi ka inimeste tajumehhanismides. Mõned neist juhtuvad tänu muutustele ajus. Taolistest näidetest kirjutas huvitava raamatu Oliver Sacks pealkirjaga "Mees, kes pidas naist mütsiks". Tervete inimestega igapäevaselt kaasas käivate tajuhälvete heas ja rõõmsas stsenaariumis kasutavad neid ära mustkunstnikud. Halvemal juhul manipuleerivad nendega igasugused kurjategijad.

Kirjeldatud uuringu eesmärk oli uurida, kuivõrd inimesele ja masinale näidatud eksitavate piltide analüüsimisel need teineteisest erinevad. Nagu öeldud, masinate tehtud vigu peetakse masinale ainuomaseks puuduseks. Keegi pole uurinud, kas inimese puhul võiks olla portsessi sisu analoogne.

Uuringu läbiviijad sättisid eksperimendis osalevad vabatahtlikud masinaga sarnasesse olukorda. Viimasel on kogetu kirjeldamiseks kasutada piiratud sõnavara ehk kategooriad. Olgu kõrvutuseks inimene, kellel on kasvõi nelja jalaga eluslooduse esindaja kirjeldamiseks sadu sõnu. Enamasti ei pööra ta rikkusele isegi tähelepanu. Nüüd sunniti siis inimesi valima masinaid segadusse ajavatel piltidel kuvatu kirjeldamiseks ainult arvutile õpetatud kirjelduste sõnavara.

Selgus, et sellises olukorras jõudis inimene 75 protsendil juhtudest masinaga samade tulemusteni. Veelgi märkimisväärsemaks võib pidada, et kokku 1800 uuringus osalenust tegi mitmesugustes olukordades järjepidevalt masinaga sarnaseid valikuid 98 protsenti. Uuringu läbiviijate hinnangul võib pidada üllatavaks, et oma üleolekut uskudes kipume teema masinaga ühesuguste piiravate tingimuste olukorras elutu seadmega kokkulangevaid otsuseid.

Uus tähelepanek ei kõrvalda küll tehisintellekti piltidest arusaamise probleemi. Teisalt ei paista arvuti järeldused inimesest valikutest totaalselt erinevat. Seetõttu võib spekuleerida tulevikus küsimusega, kui edaspidi sõnavara avardav masin jõuab inimesele järele ja asub tema eest maailma tunnetama, siis kas aheneb Homo sapiensi eluks vajalikku sõnavara moel, milles läheneb tema arusaamine tänase masina tasemele?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".