Kiirlugemise nippidest ja nõksudest rääkis Tartu Ülikooli ajakirjale Universitas Tartuensis sotsiaalteaduste valdkonna emeriitprofessor Jaan Mikk.

Jaan Miku teadlasetöö on seotud ennekõike õppekirjanduse uuringutega ja õpikutekstide arusaadavuse suurendamisega. Muu hulgas on ta koostanud kiirlugemise programmi.

Mikk meenutab, et hoogne kiirlugemise õppimine läks lahti 2000. ja 2001. aastal, kui "Tiigrihüppe" programmi ja Avatud Eesti Fondi kaudu toetati kiirlugemist õpetava arvutiprogrammi koostamist. Seejärel hoog rauges. Tänavu õpetab Mikk üliõpilastele taas kiirlugemist. Selleks kastutab ta uut programmi, mille on oma magistritöö käigus koostanud Marten Siiber.

Palju on lugeda

Jaan Miku arvates peaks inimene tahtma kiiremini lugeda sellepärast, et lugeda ja õppida on lihtsalt väga palju.

Ilukirjanduse lugemisel ei ole kiirus nii oluline, leiab emeriitprofessor. Tavalisel moel lugedes elatakse raamatusse ehk paremini sisse ja saadakse tugevam emotsioon. "Usun siiski, et need, kes on kiirlugemist õppinud, loevad ka ilukirjandust veidike kiiremini," sõnab Mikk.

Niisiis on kiirlugemine vajalik esmajoones tööks, juhul kui tekstide sisu on suuresti juba tuttav. Palju kasu võiks sellest olla näiteks ametnikel ning suurel hulgal peavad dokumente lugema ka juristid.

Kuidas kiiremini lugeda?

Selleks, et kiiremini lugema õppida, on mitmesuguseid võtteid.

Klassikalistel kiirlugemise koolitustel õpetatakse näiteks silmaliigutusi. Jaan Mikk rõhutab aga, et tähtis on koondada tähelepanu. "Oluline on teksti paremini mõista ja meelde jätta, sest lugemine on ju tegelikult teksti mõistmine ja loetu seostamine varasemate teadmistega," ütleb ta.

Kirjutatut aitavad paremini mõista laialdasemad teadmised ja suurem sõnavara, samuti lugemine suuremate ühikute kaupa: mitte sõna- või tähthaaval, vaid sõnaühendite kaupa. Loomulikult tuleb ka teksti sisu üle mõelda.

"Inimesed kardavad sageli, et kiiremini lugedes ei suuda nad teksti mõista või meelde jätta. Tegelikult soodustab mõõdukalt kiirem lugemine meeldejätmist ja mõistmist, sest loetakse suuremate ühikute kaupa," selgitab Mikk.

Neil, kes tahavad kiiremat lugemist iseseisvalt harjutada, soovitab Jaan Mikk kõigepealt õppida keskenduma. See on tänapäeval keeruline ülesanne, sest meie ümber on väga palju mitmekesist ja seostamata teavet.

"Inimene on harjunud sellises keskkonnas elama ja raske on millelegi keskenduda, aga efektiivseks lugemiseks on just vaja keskenduda tekstile, mida parasjagu loetakse," selgitas ta.

Kuigi kiirlugemise programmis on selleks olemas harjutus, on keskendumist võimalik õppida ka ilma programmita. Näiteks ei tasu mobiiltelefoni iga sellest kõlava märguande peale kätte haarata. Kõige lihtsam on panna see lihtsalt teise tuppa, käeulatusest välja.

Selleks, et oma keskendumisvõimet veelgi süvendada, peaks aga püüdma telefoni märguannet eirata ja jätkata oma tegevust.

200 sõna minutis

Kuigi lugemise ja teadmiste omandamise kiirus on inimeseti väga erinev, võib öelda, et üliõpilaste keskmine lugemiskiirus on umbes 200 sõna minutis. Emeriitprofessor Mikk tunnistas, et ega temagi tavaliselt palju kiiremini loe.

Kiirlugemise kursusel, mille Mikk ka ise on läbi teinud, oli tema enda areng enam-vähem samasugune nagu tudengitel. Sügissemestri kursusel osalenud üliõpilased suurendasid teksti sisu omandmise kiirust keskmiselt 36%.

Täieliku lugemise maksimaalne kiirus on eesti keeles Miku sõnul ligikaudu 400 sõna minutis. Libilugemise kiirus on veel suurem, aga selle meetodi korral jäetakse osa sõnu vahele.

Kiirelt kiirlugejaks?

Mikk usub, et kõik inimesed on võimelised kiiremini lugema, ent õigete võtete selgeksõppimine eeldab siiski tööd.

Kursused, kus lubatakse ühe-kahe päevaga poole kiiremini lugema õpetada, on professori sõnul kõigest reklaamitrikid. "Eks sellest võib kasu ikka olla, sest õpetatakse mitmesuguseid võtteid, aga on väheusutav, et kiirlugemine muutuks ühe-kahe päevaga harjumuseks. Kiirlugemine on uute harjumuste õppimine ja omandamine, ning see võtab aega," on ta veendunud.

Mikk arvab, et kõiki võtteid, mida ta kiirlugemise kursusel õpetab, pole vaja pidevalt rakendada. "Ega kogu elu ei pea proovima kiiresti lugeda, küll aga peab kogu elu lugema," tõdeb ta.