Meditsiiniteadlased: võimalus tapjarobotite keelustamiseks hakkab käest libisema ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autonoomsete surmavate relvade vastane protest Saksamaal Berliinis.
Autonoomsete surmavate relvade vastane protest Saksamaal Berliinis. Autor/allikas: SCANPIX/AFP/WOLFGANG KUMM

Maailmal on jäänud iseseisvalt inimeste elu ja surma üle otsustavate robotite keelustamiseks vähem kui aasta, hoiatab maailma meditsiiniteadlaste avalikku pöördumist eest vedanud Emilia Javorsky.

"Need pole veel maailmas levinud ega saanud ühegi riigi sõjalise doktriini osaks. Keegi ei tee selle nimel aktiivselt lobitööd. Seega on meil veel võimalus praegu otsustada, et me ei hakka neid kasutama. See valikon aga käest libisemas. Kui meil aasta lõpuks midagi rahvusvahelise kokkuleppe mustandi sarnast pole, siis tõenäoliselt seda ei tulegi," laiendas Javorsky.

Eksperdid on arutlenud ÜRO egiidi all autonoomsete robotrelvade keelustamise üle vahelduva eduga alates 2014. aastast. Sel nädalal kohtuvad 80 riigi esindajad Šveitsis. Mittetulundusühingu Teadlased Ebainimlike Relvade Vastu juht märkis, et tegu pole tühja sõnamulinaga. Varem on suudetud hoida sarnaste kohtumistega ära näiteks pimestavate laserrelvade kasutuselevõtt ja piiratud kobarpommide kasutamist.

Sel korral on aga laiemale debatile vastu seisnud teiste seas nii USA, Venemaa kui ka Austraalia. Poolenisti autonoomsed relvad on USA sõjaväes juba kasutusel. Sarnaselt loodab lõigata neist eeskätt mereväes kasu Hiina. Venemaa kava kohaselt moodustavad robotid 2025. aastaks riigi sõjavarustusest 30 protsenti.

Javorsky hoiatas, et täiendava arendustöö ja täiesti iseseisvalt otsuseid teha suutvate relvade kasutuselevõtt avab Pandora laeka. "Nende masstootmine muudaks relvad taskukohaseks ka laiemale avalikkusele. Seetõttu saavad langeda need väga kergesti valedesse kätesse, sh äärmusrühmituste kätte," sõnas meditsiiniteadlane.

Erinevalt teistest massihävitusrelvadest võimaldaksid autonoomsed robotrelvad sihikule võtta kindlaid inimrühmi, lisas Javorsky. Selle aluseks ei pruugi olla isegi rahvus või nahavärv, vaid ka näiteks ühismeedias kasutatud teemasilt.

Olulisemana aitaks ennetada autonoomsete relvade kasutamist keelustav rahvusvaheline lepe Javorsky ja teiste avalikule kirjale alla kirjutanud teadlaste hinnangul uue normaalsuse teket.

Samale on viidanud 2015. aastal avaldatud avalikus kirjas tehisintellekti arendamisega tegelevad teadlased. Neist 4000 taotles autonoomsete surmavate relvade keelustamist, 240 ettevõtet ja 3100 teadlast lubasid taoliste relvasüsteemide arendamisest keelduda. Sarnase lubaduse andis peamiselt kolmandas maailmas asuvad 29 riiki koos Hiina ja Jaapaniga.

"Bioloogiliste relvade keelustamise konventsioonist on muidugi aeg-ajalt üle astutud ja petetud, kuid need on olnud üksikjuhtumid. Samas on muutunud biorelvade valmistamine üha lihtsamaks. Praegu hoiab nende kasutamist ära üldine stigma ja rahvusvaheline norm," laiendas Javorsky. Teadlane lootis, et sama juhtub autonoomsete robotrelvadega. Kuigi neid oma jõududega loovatest rühmitustest pole tõenäoliselt pääsu, ei suuda valmistada nad taolisi relvi massiliselt.

Javorsky tunnistas, et tehisintellekti areng võib tekitada ühiskonnas palju suuremaid muutusi näiteks inimestelt teatud tööülesannete võtmisega. Samuti võivad kallutada masinõppel põhinevad otsimootorid inimeste maailmapilti, mis võimendab ühiskonnas eksisteerivaid lõhesid. "Kui me ei suuda aga leppida kokku isegi põhimõttelisemates küsimustes, siis kui lootusrikkad saame olla oluliselt mitmetahulisemate küsimuste lahendamisel?" küsis meditsiiniteadlane.

Sarnaseid veendumusi jagas Javorsky ajakirjas BMJ ilmunud arvamusartikli kaasautor Ira Helfand, tuumasõja ennetamisel pühendunud arste koondava organisatsiooni IPPNW kaaspresident.

"Tehisintellektist saab meie kõige kasulikum tehnoloogia, isegi kui tõmbame joone vastuvõetavate ja mitte-vastuvõetavate kasutuste vahele. Kui me ei suuda jõuda kokkuleppele jõuda isegi selles, et tehisintellekt ei tohiks kunagi inimest tappa, ei suuda me kunagi kokkuleppele jõuda ka tehisintellekti õigluse, kallutatuse, läbipaistvuse või millegi muu osas," sõnas Helfand.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: