Eksperdid kutsuvad keelustama tarkade tapamasinate loomist. Lisatud Jaan Tallinna kommentaar
Ilmselt ajab Terminatori-nimeline film targast tapjarobotist enamikul vaatajaist ihukarvad korrakski püsti. Karm tegelikkus on see, et inimkond ei pruugi olla kaugel ajast, kus liiguvad ringi iseseisvalt otsustavad ning sihtmärke valivad tapamasinad.
Sestap on üle 1000 nimeka tehisintellekti eksperdi ja juhtiva teadlase avaldanud kirja, milles nad hoiatavad võidurelvastumise eest sõjalise otstarbega tehisintellekti valdkonnas ja nõuavad autonoomsete ründerelvade keelustamist.
Kiri toodi avalikkuseni Buenos Aireses toimuval tehisintellekti konverentsil ja teiste seas on sellele alla kirjutanud üks Skype’i asutajaid Jaan Tallinn, Tesla juht Elon Musk, Apple asutaja Steve Wozniak, Google tehisintellekti arendava tütarfirma DeepMind tegevjuht Demis Hassabis, lingvist Noam Chomsky ja varasemaltki tehisintellektiga seotud ohtude eest hoiatanud professor Stephen Hawking.
Kiri sedastab, et tehisintellekti tehnoloogia on jõudnud punkti, kus autonoomsete relvade kasutuselevõtt on - praktiliselt kui mitte juriidiliselt - teostatav juba lähiaastail ning seetõttu on panused kõrged. Autonoomseid relvi on kirjeldatud kolmanda revolutsioonina sõjapidamises pärast püssirohu ja tuumarelvi.
Jaan Tallinn ütles ERR Novaatorile pöördumist kommenteerides, et avaliku kirja ajend on osa Future of Life Institute tegevusest. "FLI eesmärk on suunata AI-d ehk tehisintellekti ja teisi tehnoloogiaid suunas, kus maksimeeritakse nende potentsiaali ja minimiseeritakse riske. Peamine eesmärk on demonstreerida, et AI-põhiste ründerelvade arendusele on laiapõhjaline vastasseis potentsiaalsetelt arendajatelt ja ekspertidelt endalt," lausus Tallinn.
Avaliku kirja autorid tõdevad, et tehisintellekt võib sõdurite jaoks teha lahinguväljast turvalisema paiga, ent iseseisvatel ründerelvadel ei pruugi jätkuda piisavalt kriitilist meelt, et otsustada lahingusse mineku üle ja see võib kaasa tuua hoopis suurema hulga inimohvreid. Allakirjutanute hinnangul võib tehisintellekti kasutava relvastuse väljatöötamine kiiresti päädida võidurelvastumisega ja selle ärahoidmine on inimkonna jaoks võtmeküsimus. "Erinevalt tuuma- ja keemiarelvadest on autonoomsete ründerelvade levikut palju raskem kontrollida. Samuti on probleemiks potentsiaalne võidujooks selles vallas," märkis Tallinn.
Juhul, kui mõni suurem sõjaline jõud peaks tehisintellektiga relvastust edasi arendama võivad autonoomsed relvad muutuda homseteks Kalašnikovideks. Erinevalt tuumarelvadest pole aga nende puhul vaja kulukaid või raskelt kättesaadavaid toormaterjale. Vastupidi, enamikele suurematest sõjajõududest on nad masstootmiseks odavad ja võivad seetõttu jõuda kõikjal levivaks. See toob aga kaasa küsimuse kontrollist, sest sihtmärkide valimisel ja iseseisvalt tegutsemise puhul jääb puudu inimlik faktor.
Autorite sõnul on ainult aja küsimus, kui tehisintellektiga relvad võivad jõuda mustale turule ja terroristide kätte, samuti on tegu ideaalse populatsioonikontrolli mehhanismiga diktaatorite ning sõjapealike jaoks. Nii nagu bioloogidel ja keemikutel ei ole huvi luua keemiarelvi või bioloogilisi relvi, puudub ka tehisintellekti uurijatel huvi luua tehisintellektiga relvi. Samuti ei soovi kirja autorid, et seda teeksid teised, kuna ühiskonnale kasu toomise asemel võib tehisintellektiga relvade arendamine heita halba varju kogu tehisintellekti valdkonnale.
Üks allakirjutanuist on Google DeepMind CEO Demis Hassabis, samas on aga teada, et Google arendab oma tütarfirmas Boston Dynamics ka militaarse otstarbega roboteid. Tallinn siin vastuolu ei näe, kuivõrd tema sõnul oli Google DeepMindi müügitingimustes kirjas, et nad militaar-otstarbeliste arendustega tegelema ei hakka.
ERR Novaator uuris Tallinnalt, kuidas saaks tõhustada tsiviilkontrolli potentsiaalselt hädaohtlike militaarse sisuga projektide puhul ja kas enam on selleks üldse võimalusi? "Ma tegelen just praegu sel teemal mõtlemisega. Positiivse arenguna on maailm järjest rohkem läbipaistev ja võrgustunud, mistõttu pikaajalisi salajasi arendusi on järjest raskem teha," vastas Future of Life Institute üks asutajaid.
Kokkuvõttes usuvad teadlased ja eksperdid, et tehisintellekt võib inimkonda aidata väga mitmel viisil ja see peakski olema eesmärk. Seevastu tehisintellekti arendamine militaarsel suunal ning sellealane võidurelvastumine on halb idee ning seda tuleks vältida keeluga, mis ei lubaks arendada inimkontrolli alt väljas olevaid autonoomseid ründerelvi.