Aktiivsus- ja tähelepanuhäire avaldub püsitus ja süsteemitus käitumises, seda esineb ühe hiljutise ülevaateuuringu andmetel tervelt seitsmel protsendil maailma lastest.

Nüüd on rühm teadlasi tulnud välja teooriaga, et suur osa selle häire juhtudest võib tuleneda liiga vähesest öisest uneajast. Oli senigi teada, et umbes kolmveerandil aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastest on ka unehäireid.

Amsterdami vaba ülikooli teadlane Sandra Kooij ütles aga Pariisis käimas oleval Euroopa neuropsühhofarmakoloogide ühenduse ECNP kongressil, et on koos mõttekaaslastega liikunud sellest seostumusest veel sammu võrra edasi ning jõudnud viimase aja uuringuid analüüsides järeldusele, et suuremal osal patsientidest on aktiivsus- ja tähelepanuhäire ja unehäired omavahel otseselt põimunud.

Põhjus on arvatavasti selles, et kui lapsel või ka täiskasvanul on öö ja päeva rütmid segi läinud. Seetõttu tekib lisaks uneaja ebaregulaarsusele muudatusi ka kehatemperatuuris, kehalises aktiivsuses, söögiaegades ja muuski. Seega on aktiivsus- ja tähelepanuhäire ja unehäired Kooij' sõnul justkui ühe medali kaks külge, ja seda nii füsioloogilises kui ka vaimses plaanis.

Ettekandja rõhutas, et mitte kõik aktiivsus- ja tähelepanuhäire juhtumid ei tarvitse ööpäevarütmi häiretega seotud olla, kuid tundub, et paljudel juhtudel on see seos siiski tugev.