Tartu ülikooli geneetikaprofessori Ain Heinaru sõnul võib küsimus tuleneda eeldusest, et targemal organismil on ka pikem DNA. Taimedel on küll tihtipeale kümnetes või isegi rohkemates kordades DNA-d, kuid see ei tee neid meist siiski targemaks.

“Üheks põhjuseks on see, et taimed on evolutsioneerunud nii, et neil on kokku läinud erinevate taimede genoomid,” rääkis geneetikaprofessor. Üks suurematest genoomidest on jaapani ussilakal (Paris japonica), kus on koos nelja erineva taime genoomid. Sellel taimel on tõepoolest DNA kogupikkus ligi üheksakümmend meetrit. Inimesel on aga vaid üks meeter.

Kas on veelgi ohtrama DNA-ga organisme? “Jah, inimene ei ole selles osas eriti auväärsel kohal,” nentis Heinaru, “kõige suurem genoom, üllatus-üllatus on amööbil.”

DNA ahela moodustavaid aluspaare on amööbil 630 miljardit. Võrdluseks – inimesel on paar-kolm miljardit aluspaari, taimedest kõige rohkem aga 150 miljardit aluspaari. Inimesest palju rohkem on ka näiteks kopskaladel, 133 miljardit aluspaari, sellest tulenevalt ka märksa pikem DNA.