Esimene kooliaasta mõjutab lapse tähelepanuvõimet ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Viieaastasena kooli minemine võib tunduda karmi keskkonnavahetusena ja mõjutada lapse arengut. Värske uuringu kohaselt mõjutabki väga varajases eas arengut ning võrdlemisi positiivses suunas.

Max Plancki inimarengu instituudi ja California ülikooli ülikooli teadlaste ühine uuring on esimene, mis tõestab, et koolikeskkonda minek mõjutab viieaastaste laste ajumehhanisme.

Teadlased püstitasid hüpoteesi, et kui panna lapsed kontrollitud õppimissituatsiooni, kus nad peavad paigal istuma, järgima juhtnööre ja vältima segavaid tegureid, siis see mõjutab laste kognitiivseid võimeid, näiteks keskendumist.

Hüpotees pidas paika

Esimene aasta algkoolis ergutab märkimisväärselt varases eas kooli läinud lapse tähelepanuvõimet, selgub uuringust.

Uuringu juhtivautor Garvin Brod selgitas, et nende tulemuste kohaselt mõjutab korrastatud õpikeskkond positiivselt käitumise arengut.

Katses osales 62 viieaastast last, kellelt teadlased kogusid andmeid lasteaia viimase aasta ehk nn eelkooliaasta ja esimese kooliaasta alguses ning lõpus. Mõõtmiseks kasutati nii arvutiteste kui ajust tehtud funktsionaalseid magnetresonantspilte (fMRI).

Teadlased võrdlesid lasteaia viimase ja kooli esimese aasta alguses ning lõpus tehtud testitulemusi ning leidsid, et kooli läinud viieaastaste areng oli oma lasteaias käivates eakaaslaste omast parem just keskendumises ja reeglite järgimises.

fMRI tulemused aga näitasid, et tähelepanu nõudvate ülesannete puhul oli kooliõpilaste kiirusagar lasteaialaste omast aktiivsem. Kiirusagar ehk parietaalsagar on ajukoore osa, mis toetab muude kognitiivsete võimete hulgas ka tähelepanuvõimet.

Varases eas kooliminek ei sobi kõigile

Uuringu autorid ütlevad, et see uuring toetab küll varases eas koolitee alustamise mõtet, kuid lisavad sinna juurde, et ainuüksi nende tulemuste pealt ei tasuks arvata, et koolitunni rutiinis arenemine mõjutab kõiki ühtmoodi või et mängu- ja kogemusõpe lasteaias ei toeta lapse arengut.

Teadlased rõhutavad sedagi, et samaealised lapsed on arengus väga erinevad ning iga lapse puhul tuleks hinnata ennekõike tema kooliküpsust.

Uuring on osa HippoKid projektist, Max Plancki instituudi inimarengu instituudist. Uuring ilmus ajakirjas Psychological Science.

Toimetaja: Marju Himma



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: