"Meie uuringust selgus, et ligikaudu 15 protsenti lastest on esimestes klassides langenud tõsise kiusamise ohvriks," sedastas uuringu juhtivautor Marie-Claude Geoffry, Kanada McGilli ülikooli suitsiidiuuringute grupist.

See tähendab, et 15 protsendil lastest on kiusamise tõttu suurem vaimse tervise häirete küüsi langemise risk.

Teadlased vaatasid 1363 last, kes olid sündinud 1997./1998. aastal ning neid jälgiti 15. eluaastani. Andmed tuginevad erineva sotsiaalmajandusliku taustaga laste küsitlusel saadud tagasisidel 5., 7., 8., 10., 12. ja 13. eluaastal.

Kõvasti kiusatud lastel esines 15-aastaselt kaks korda enam meeleolulangusi võrreldes nendega, kes olid kogenud kiusamist kergemas vormis. Veel karmim oli aga olukord enesetapukatsetega: karmi kiusamist kogenud lastel oli 3,5 korda suurem tõenäosus teha enesetapukatse.

Siiski ilmnes uuringust ka mõnes mõttes hea tulemus: nende laste hulgas, kes olid kogenud kiusamist kergemas vormis, ei esinenud rohkem vaimseid häireid, kui nende hulgas, keda polnud üldse kiusatud. Samuti väheneb kergemas vormis kiusamist kogenud laste hulgas vaimsete häirete esinemine vanemaks saades.

Uuring ilmus ajakirjas CMAJ(Canadian Medical Association Journal.