Kiusaamisvaba kool võib olla küll liigselt idealistlik, kuid nagu ütles SA Kiusamise Vastu nõukogu esimees Kristiina Treial ERRi raadiouudistele, siis kiusamisevaba kooli poole tuleb siiski püüelda.

"Kas ei osata üksteisest lugu pidada, üksteisega arvestada või märgata enda käitumise mõju teisele, või on mingil põhjusel suurem võimu vajadus ja ta püüab seda saavutada surudes oma kaaslasi alla," loetles Treial koolikiusamise põhjusi. Seda esineb nii laste kui täiskasvanute hulgas.

Treiali sõnul peavad koolikiusamist märkama kõik koolis olevad inimesed. Sellele peavad vastu astuma nii õpilased, direktor kui ka õpetajad, majahoidjad ja lapsevanemad.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhi Margit Sutropi sõnul näitavad uuringud, et koolikiusamine on Eestis suur probleem.

"Kui hiljutine uuring ütleb, et 22 protsenti lastest on kiusamist kogenud, siis see on ikka väga-väga tõsine." See tähendab Sutropi sõnul, et iga viies laps läheb hommikul kooli hirmuga füüsilise või sõnalise vägivalla ees.

Kuid kuidas lapsevanem koolikiusamise võiks ära tunda? On ju teada, et lastele korratakse juba lasteaias, et teiste peale pole ilus kaevata ja nii loobutaksegi kurtmistest nii koolis kui kodus.

Margit Sutrop soovitab kõigepealt kuulata oma last ning julgustada teda rääkima.