Osal kutseõppekavadel on lõpetajaid Eestile vajalikust kümme korda rohkem
Kuigi oskustöölisi on Eestis justkui vaja, õpetatakse kutsehariduses erialasid, mille järele tööturul tegelikult erilist nõudlust ei ole. Seda hakkab riik järgmisest õppeaastast muutma.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rääkis "Terevisioonis", et kutsehariduses on OSKA raporti järgi erialasid, kus lõpetajaid on vajaduse katmiseks liiga palju. See tähendab, et tööturg ei vaja teatud erialadel nii palju oskustöölisi. Näiteks lõpetab iga aasta liiga palju automaalreid, pagar-kondiitreid, aednikke, floriste, mesinikke, mööblirestauraatoreid ja tekstiilikäsitöö tegijaid. "Seal on üle tuhande protsendi lõpetajaid rohkem, kui meil on tööturul vaja," ütles Kallas. Kui aednikke on vaja aastas umbes 11, lõpetab selle eriala Eestis 130 inimest aastas.
Teisalt on erialasid, mille lõpetab liiga vähe noori, näiteks napib metalliseadmete töötlejaid, pinkide seadistajaid ning laondus- ja hooldustöötajaid. "Hooldustöötajad on eriti hea näide, sest turul on vajadus umbes 700 hooldustöötaja järgi, aga meil lõpetab iga aasta keskmiselt üle saja hooldustöötaja. Meil on proportsioonid paigast ära ja peame jälgima, mida tööturg vajab," sõnas minister.
Kuna tehnika ja inseneeria on valdkonnad, kus tööjõupuudus on suur, siis sinna soovib riik kutseharidust rohkem suunata. Seega hakkab riik tasapisi vähendama tasuta õppekohti nendel erialadel, kus lõpetajaid on liiga palju ning suurendama neil, kus lõpetajaid on puudu. Plaan on vähendada ja suurendada tellimust 10–20 protsendi kaupa.
Kallas rõhutas, et küsimus ei ole ainult erialades, vaid selles, et põhikoolist edasi kutseharidusse minejate seas on katkestajate hulk väga suur. "Nad ei jõuagi diplomini ja tööturule sisenevad üksnes põhikooliharidusega. Seega on vaja kutseõpet oluliselt paindlikumaks muuta," sõnas minister.
Ta tõi näite, et praegu võib asuda noor õppima kutsekeskhariduse õppekaval ja avastada, et keskhariduse matemaatika pole talle jõukohane. Selle tulemusel kukub ta koolist välja, kuigi eriala ise oleks talle jõukohane. Nii jääb noor põhiharidusega. Plaan on süsteem muuta paindlikumaks, et noor saaks näidata oma erialaseid oskusi ja selle diplomi saaks ta ikka. Küll aga jääks saamata keskhariduse diplom.
Riik liigub edasi ka hariduskeskuste reformiga. Kui tuua näiteks Hiiumaa, siis seal on kaks riigikooli: Hiiumaa riigigümnaasium ja kutsekool. "Me viime nad kokku üheks kooliks, mis on Hiiumaa hariduskeskus ja pakub noortele põhikoolijärgseid õppevalikuid. Noor saab valida, kas minna rakendusgümnaasiumisse, tavalisse gümnaasiumisse või kutseõppesse ilma gümnaasiumihariduseta," selgitas Kallas.
Toimetaja: Sandra Saar
Allikas: "Terevisioon", küsis Liisu Lass