Miguel Farias Inglismaalt Coventry ülikoolist ja ta kolleegid väidavad, et kalduvus religioossusele ja usule üleloomulikku ei ole inimesele kaasa sündinud ja et ses kalduvuses ei ole süüdi inimese pelk suutmatus oma intuitiivse mõtlemise saadusi ratsionaalsete mõttekäikude abil maha suruda.

Farias ja ta kaaslased tülitasid Põhja-Hispaanias kuulsal Santiago de Compostela palverännuteel palverändureid, küsisid neilt, kui tugevalt usklikuks nad end ise pidasid, ja määratlesid siis nende mõtlemise intuitiivsust tõenäosusteoorial põhineva ülesandega, millele sai vastata kas niiöelda tunde järgi või hoopis loogika põhjal. Aga mingit seost usklikkuse ja intuitiivsuse vahel ei ilmnenud.

Teises katses, mida tehti juba laboris, pandi katseisikud kõigepealt lahendama mälu koormavaid mõtlemisülesandeid, mis väsitasid analüütilise mõtlemise mehhanisme, ja kontrolliti siis, kas katseisikud hakkasid seepeale pakkuma osavasti koostatud küsimustele vastuseks senisest rohkem üleloomulikkusel põhinevaid seletusi. Selgus, et mitte.

Kolmandas katses lasti katseisikute ajust läbi nõrk elektrivool, mis ergutas ajupiirkonda, mis teadaolevalt aitab intuitiivseid mõtlemisjäreldusi analüütiliselt alla suruda. Tuli välja, et seegi meetod ei mõjutanud inimeste üleloomulikkuselembuse taset.

Farias ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et usklikkus või mitteusklikkus ei tarvitse siis tuleneda niivõrd inimese eelistatavast mõtlemislaadist, kui hoopis näiteks kasvatusest või muudest sotsiokultuurilistest teguritest.