"Kuigi sellele olid viidanud juba mõned varasemad tööd, oli meie jaoks ikkagi päris rabav, et ateistide suhtes ilmutavad umbusklikkust isegi teised ateistid. Tõenäoliselt on selle taga ühiskonda sügavalt juurdunud religiooni soosivad moraalinormid. Nõnda näivad isegi muidu ilmalikes ühiskondades elavad inimesed arvavat, et religioon pakub neile mõningast moraalset kaitset," selgitas töö juhtivautor Will Gervais ERR Novaatorile. Isegi kui religiooni ettekäändena tuues on alustatud sõdu ning pandud toime mõrvu ja terroritegusid.

Kentucky ülikooli psühholoogiaprofessor tegi kolleegidega katseid 13 riigis. Uurimisalustele kirjeldati äärmiselt ebamoraalseid inimesi, kes piinavad loomi ja tapab inimesi lõbu pärast. Neist pooled pidid otsustama, kas tegu on pigem õpetaja või mõnda religiooni järgiva õpetajaga. Teistel oli võimalik valida õpetaja või jumala(te)sse mitte uskuva õpetaja vahel. Katsealuste hoiakute välja selgitamiseks uurisid teadlased, kui sageli valisid nad uskliku asemel ateistist õpetaja.

"Eelnevad uuringud on meile näidanud, et inimeste moraalsete väärtuste kujunemine on keerukas protsess. See sõltub väga paljudest teguritest. Seda kummalisem on, et enamikes uuringusse kaasatud riikides eeldatakse tugevalt, et sadistilikud ja muidu väga kurjad inimesed ei usu jumalasse," nentis professor. Ootuspäraselt usaldati ateiste kõige vähem usuga läbi põimunud riikides nagu Ameerika Ühendriigid, India ja Araabia Ühendemiraadid. Ainsate eranditena ei mänginud inimeste usklikkus olulist rolli Soomes ja Uus-Meremaal.

Selle täpsete põhjuste leidmise nimel tuleb Gervais sõnul veel tööd teha. Samas võib kahtlustada, et religiooni äärmuslikumad vormid pole ei Soomes ega Uus-Meremaal mänginud kunagi väga tähtsat rolli. Näiteks Soomes peab end küll valdav enamik luterlaseks, kristlikke tavasid rangelt järgivatesse inimestesse suhtutakse aga samas pigem kahtlustavalt. Uus-Meremaa asustati juba reformatsiooni läbi teinud riikidest pärit inimeste poolt. Regulaarselt käib seal tänapäeval kirikus vaid 15 protsenti elanikkonnast.

Samuti nägid teadlased erisusi teiste ilmaliku elukorralduse ja suure usklike osakaaluga riikide vahel. "See viitab, et ühiskonna kultuurilised normid võivad ja saavad aja jooksul sõltuvalt laiematest ühiskonnas toimuvatest protsessidest muutuda. Kuid see võtab päris kaua aega," nentis Gervais.

Uuringusse kaasatud riikide seast ei leia endise idabloki riike. Nõukogude aega iseloomustav ateistilik elukorralduse mõju uurimine võiks professori sõnul anda aga teiste riikides ateismi suhtes ilmutavate eelarvamuste mõistmiseks väärtuslikku sisekaemust.

Ateistid ei pea siiski täielikult meelt heitma. Uurimusega kaasnenud kommentaaris märgivad Arizona osariigiülikooli psühholoogid Adam Cohen ja Jordan Moon, et päris elus langetavad inimesed haruharva otsuseid vaid ühe inimesi iseloomustava omaduse põhjal. Kogu inimest puudutavad sotsiaalset informatsiooni kaasates võib mängida nende uskumused või õigemini nende puudumine märksa väiksemat rolli.

Uuringusse kaasati Austraalias, Hiinas, Tšehhis, Soomes, Hong Kongis, Indias, Mauritiusel, Hollandis, Uus-Meremaal, Singapuris, Araabia Ühendemiraatides, Suurbritannias ja Ameerikas Ühendriikides elavaid inimesi. Kokku haaras see 3256 katsealust.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.