Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Kõrgem analüütiline intelligentsus seostub ateismiga

Wikimedia Commons
Wikimedia Commons

Ajakirjas Personality and Social Psychology Review ilmunud 63 eelnevat uurimust käsitlev metaanalüüs viitab, et kõrgema analüütilise intelligentsusega läänemaailmas üles kasvanud inimesed on tõenäolisemalt ateistliku maailmavaatega.


Analüütilise intelligentsuse ja religiooni vahelisi seoseid on sihipäraselt uuritud rohkem kui kaheksa kümnendit. „Nii religioon kui intelligentsus on psühholoogias tähtsad kontseptsioonid. Nendevahelise seose uurimine aitab meil nende mõlema olemuse kohta midagi öelda,“ sõnas analüüsi üks autoritest Miron Zuckerman. Senised tööd on vihjanud, et seos on kergelt negatiivne – seatud tunnuste alusel intelligentsemad katsealused kalduvad üleloomulike jõudude olemasolusse harvemini uskuma.


Laialdasemat sünteesi pole aga nende põhjal tehtud. Lisaks on enamik vastavatest uurimustest läbiviidud viimase kahekümne aasta vältel. „Ma ei oska seda põhjendada. Teaduses on selliseid pöördeid palju. Võibolla on religioon maailmas esile tunginud ja seega teadlikult või ebateadlikult psühholoogide tähelepanu äratanud,“ märkis psühholoog. Nii või teisiti korrastas ta koos oma kahe kaaslasega seniste tööde andmed, hindas nende kvaliteeti ja analüüsimeetodeid ning otsis märke võimalikust ebateadlikust kallutatusest. Seejärel viis töörühm läbi laiapõhjalisema analüüsi.


Erinevad töö põhinesid erinevatel kriteeriumitel alates IQ testide tulemustest ja Mensa liikmelisusest lõpetades ülikooli sisseastumiseksamite tulemustega. Kokkuvõtlikult jõuti vaid kümnes töös järeldusele, et religiooni ja intelligentsuse vahel on positiivne seos. Samas leiti tugev seos ateismi ja kõrgema analüütilise intelligentsuse vahel vaid 35 uurimuses. Seejuures ei mõjutanud selle tugevust uurimisaluste haridustase ega sugu. Küll aga võis märgata selle muutumist seoses inimeste vanusega. Noorukieas on inimesed mõjutatavamad.


Kõrgema analüütilise intelligentsi ja religioonivahelise seose üheks parimaks näiteks oli Lewis Termani kohort. Aastal 1921 värbas psühholoog 1500 noorukit, kelle IQ oli kümneaastaselt suurem kui 135. Aastate vältel nende uurimisel kogutud andmete põhjal läbiviidud analüüsid on näidanud, et neist enamik on ateistid. Hoolimata sellest, et neist pea 60% puhul oli usuline kasvatus lapsepõlves karm. Sarnaselt näitas üle 140 IQ'ga Hunteri kolledži 38-50 aasta vanuste kasvandike seas läbiviidud küsitlus, et vaid 14% ammutasid religioonist vaimset rahulolu.


Zuckerman ja ta kolleegid tõid tööde põhjal välja neli võimalikku mehhanismi, mille kaudu kõrgem intelligents vajaduse üleloomuliku uskumiseks kaotab. Religiooni on nähtud punktina, millele raskes olukorras toetuda. Seevastu aitab analüütiline intelligents näha seda inimestes. Lisaks on kõrgema IQ'ga paaride seas toimuvad lahutused harvemad. Samuti pakub see loomulikult kõrgemat eneseväärtus tunnet. Erinevates töödes on leitud, et usklikud ammutavad seda näiteks pühakojas käimisest. Kõrgema analüütilise intelligentsiga inimesed on tüüpiliselt ka vähem konformsed ehk tunnevad vähem vajadust massiga sulanduvad.


Lisaks pakub religioon teatavat näivat kontrolli maailmas toimuva ja inimeste käitumise üle. Seega näib usklikele tõenäolisem, et nad seatud eesmärgini jõuavad. Sarnast fenomeni on täheldatud kõrgema analüütilise intelligentsusega inimeste puhul. Ainsa vahega, et nemad kontrollivad isiklikult olukorda. Viimaks aitab üleloomulikusse uskumine kaasa eneseregulatsioonile, mida on seostatud kõrgema rahuloluga. Samuti näib parem töömälu pakkuvat paremaid vahendeid tegevusest saadava lõpliku kasu hindamiseks, pakkudes motivatsiooni eneseregulatsiooniks.


Samas tasub rõhutada, et uurimused käsitlesid ainult läänemaailma. Zuckerman kaalus algselt ka tõlkevõimaluse olemasolu tõttu Jaapani ja Brasiilia uurimuste kaasamist, ent loobus neist ressursside nappuse tõttu. Siiski oletab ta, et need poleks järeldusi oluliselt muutnud. „Seose põhjused, mis me tuvastasime, pole omased ainult läänekultuurile. Muidugi on see hetkel pelgalt spekulatsioon,“ tõdes Zuckerman. Viimaks olid enamik katsealustest protestandid, teiste usulahkude puhul võib seos nõrgem olla.


Töörühma uurimus ilmus ajakirjas  Personality and Social Psychology Review .

Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: