Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Stressirohkel ajal hakkavad inimesed enam teadusesse uskuma

Usku ja teadust on vastandatud juba sajandeid, näiteks ka sellel 1800.
Usku ja teadust on vastandatud juba sajandeid, näiteks ka sellel 1800. Autor/allikas: aastast pärit Thomas Rowlandsoni maalil «Humbugging or Raising the Devil». Wikimedia Commons.
Toimetas Merle Must.

Kui varem on tõestatud, et inimesed pöörduvad keerulises olukorras pigem jumala poole, siis näitab Oxfordi ülikooli teadlaste uuring, et ateistid usaldavad sellisel juhul teadust.

 

Oxfordi ülikooli psühholoogiateadlased palusid 52 sõudjal täita enne võistlust küsitluse, kus nad pidid määrama oma stressitaset, usklikkust ja hindama kümmet lauset, nagu näiteks “Teadus on olulisim osa inimkultuurist”. 48 sõudjat täitsid sama küsimustiku treeningu ajal.

 

Teadlased avastasid, et võistlejad, kelle puhul eeldati suuremat stressitaset, mis ka küsitluse käigus tõestust leidis, hindasid oma usku teadusesse 14 protsenti kõrgemaks kui trennitegijad. Kumbki grupp ei näidanud üles veendumust religiooni suhtes.

 

Uurijad ei vaadelnud selles käsitluses sõudjate usaldust teadustöö tulemustesse ega seda, mida inimesed teaduse kohta arvavad. Meeskond ei mõõtnud ka ise, milline oli sõudjate stressitase, samuti olid küsitletud ilmselt ka eelnevalt teadusliku mõtteviisiga. Niisiis on teadlased on alustanud sarnast uurimust usklike teadlaste peal, et näha, kuidas suhestuvad kaks mõtteviisi stressirohkes olukorras.

 

Uurijate sõnul ei tähenda religiooni ja teadusesse uskumise psühholoogiliselt samasugused mõjud seda, et nende alused oleksid mingil viisil sarnased.

Uuringu juhi Miguel Fariase sõnul võib tulemustest eelkõige järeldada, et inimene on juba olemuslikult loodud millesegi uskuma. Ta märgib, et igasugune usk aitab struktureerida reaalsust ja mõelda universumist kindlal tähenduslikul viisil. Tulemused pakuvad psühholoogilist tõestust, et inimesed leiavad keerulises olukorras lohutust omaenda kindlas mõtteviisist: konservatiivid muutuvad enam konvervatiivsemaks ja religioossed inimesed religioossemaks.

 

Teises katses jagati 60 inimest kahte gruppi, kellest üks idi kirjutama oma tunnetest, mis neil tekivad oma surmale mõeldes, teine aga hambavalust. See on levinud tehnika, mille korral tekitab surmale mõtlemine inimestes eksistentsiaalset ärevust. Surmaga seonduvale mõelnud inimeste puhul selgus ka, et nad uskusid enam teadusesse.

 

Niisiis väidavad teadlased, et inimesed usuvad teadusesse enam, kui nad on sattunud ohtlikku olukorda. Samuti usuvad nad, et teadus võib aidata ateistlikel inimestel keerulistes tingimustes toime tulla. Doktor Fariase sõnul tuleks aga teha järgmisi uurimusi, et tõestada, kas usk teadusesse võib vähendada inimeste ärvust või stressitaset.

 

Uurimus ilmus ajakirjas Experimental Social Psychology.

 

Vaata ka:

 

Atheists turn to science during times of stress

 

 

‘Belief in science’ increases in stressful situations

 

 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: