"Miljardid inimesed leiavad usust lohutust. Nad teevad sellel põhinevaid otsuseid. Seega on hämmastav, kui vähe tähelepanu on pööratud sellele, mis samal ajal ajus toimub. Võib-olla muretsevad mõned, et religioonile bioloogilise aluse andmisega kaob selle salapära või varastatakse selle hing. Mitmed teadlased arvavad samas, et religioon pole selles kontekstis oluline või üleüldse teaduslikku tähelepanu väärt," mõtiskles Utah' ülikooli ajuteadlane Jeffrey Anderson ERR Novaatorile antud intervjuus.

See ei tähenda, et usklike aju poleks nende hardushetkede ajal üldse uuritud. Kirjandusest leiab tosinkond sellist uurimust. Need on keskendunud muu hulgas taani kristlastele, hiina budistidele ja karmeliidi nunnadele. Kuid erinevates töödes on seostatud spirituaalsete kogemustega väga erinevaid ajuosi. Mõnikord polnud isegi kindel, kumb ajupoolkera neid lõpuks töötles. Osaliselt saab selle kanda uurimisaluste vähesusele.

Anderson keskendus kolleegidega värskes töös 19-le mormoonist noorele täiskasvanule, kes olid teinud enam kui 1,5 aastat misjonitööd. "Mormoonide teoloogias on spirituaalsed kogemused kesksel kohal. Need on midagi sellist, mida nad igapäevaselt tunnevad. Need on ka nende jaoks olulised doktriini kinnistamiseks ja oma uskumuste õigsuse tõestamiseks," selgitas ajuteadlane. Pikaajaline misjonitöö võimaldas osalistel kergelt vastata, millal ja millisel määral tundsid nad parasjagu Vaimu lähedust.

Spirituaalsete kogemuste äratamiseks vaatasid uurimisalused funktsionaalse magnetresonantstomograafi alla lesides muu hulgas oma ja teiste religioonide usujuhtide esinemisi, kiriku tellimusel valminud Piibli ainetel põhinevaid videolõike ning kuulasid tsitaate Mormoonide raamatust.

_____

Põhiküsimus on, kui universaalsed need tundumused üleüldse on. Kas Minnesotas elav luterlane tunneb palvetades samu asju ja need tunded lähtuvad samast ajupiirkonnast, kui Süürias päid maha raiuval ISIS-e järgijal? Me tõesti ei tea.

_____

Töörühm leidis, et Vaimu lähedust tundes hakkasid mormoonide ajus laenglema muu hulgas juttkeha alaosa neuronid. Piirkond tegeleb heaolu- ja mõnutunde töötlemisega. Juttkeha aktiivsus elavneb ka näiteks muusikat kuulates, erinevate uimastite tarbimise peale ja seksides. "Need on heaolu tekitavad tegevused. Seega pole üllatav, et spirituaalsete kogemuste tajumisel on oma roll tasuga seonduvatel neuronivõrgustikel. Kuid keegi polnud seda varem otseselt näidanud," märkis Anderson. Kõrgenenud aktiivsusega paralleelselt kiirenes uurimisaluste südametöö ja nende hingamine muutus sügavamaks.

Ent nagu religiooni mitmetahulisuse põhjal oletada võib, lõid hardustunde peale loitvele ka mitmed teised piirkonnad. "Näiteks otsmikusagara keskosa, mida on seostatud varem moraalsete arutluste ja arvamuste kujundamisega. Nägime aktiivsust ka dorsolateraalses eesajukoores. See on väga keerukas ajupiirkond ning seondub töömälu, tähelepanu, mustrite äratundmisega ja loogikaga," lisas ajuteadlane. Samuti aktiveerusid ajuosad, mis tegelevad uudse ja ootamatu teabe töötlemisega.

Vastuseks Novaatori küsimusele märkis Anderson, et aktiivsusmustrid sarnanevad äärmiselt palju ajus tingitud reflekside ajal nähtavaga. "Võib väga vabalt olla, et iga religioosne sekt treenib tahtmatult oma järgijaid reageerima kindlatele stiimulitele. Need hakkavad seeläbi seostuma usklike jaoks millegi meeldivaga. Kui asetad religiooni tasuga seonduvate neuronivõrgustike konteksti, on tegu hea hüpoteesiga. See tuleks kindlasti proovile panna," sõnas ajuteadlane.

Samas märkis ta, et tahaks uurida võrdlevalt ka teisi religioone. "Põhiküsimus on, kui universaalsed need tundumused üleüldse on. Kas Minnesotas elav luterlane tunneb palvetades samu asju ja samast ajupiirkonnast lähtuvaid tundeid, kui Süürias päid maha raiuv ISIS-e järgija? Me tõesti ei tea," nentis Anderson.

Uurimus ilmus ajakirjas Social Neuroscience.