Mehed võib jätta kõrgkooli ukse taha kehv lugemisoskus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lugemisoskus on mänginud maailmataju kujunemises võtmerolli juba sadu aastaid.
Lugemisoskus on mänginud maailmataju kujunemises võtmerolli juba sadu aastaid. Autor/allikas: Ben White/Unsplash

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kuuluvates riikides aitab kõrgharidust omandavate meeste osakaalu vähenemist selgitada eelarvamuste kadumine tüdrukute akadeemiliste võimete osas ja poiste kehv funktsionaalne lugemisoskus, viitab hiljuti ilmunud uuring.

OECD riikides keskmiselt moodustavad mehed kõrgkooli jõudnud õppuritest 45 protsenti. Eestis oli 2017. aasta seisuga tasakaal paigast ära rohkem, jäädes 41 protsendi piirile. Analüüsi kaasatud Euroopa riikidest jäi Eesti sellega alla vaid Poolale.

"Madalamat haridustaset on seostatud muu hulgas töötuse, kehvema tervise ning suurema võimalusega sattuda vanglasse. Selle mõju ei avaldu kohe, kuid tagajärjed võivad olla sellegipoolest tõsised," sõnas töö kaasautor Gijsbert Stoet, Essexi Ülikooli psühholoogiaprofessor.

Mõnedes tööstusriikides nihkus kõrgkoolides sooline tasakaal naiste kasuks juba 1960–1970. aastatel. Enamikes OECD riikides on juhtunud see viimase paarikümne aasta jooksul. Stoeti ja Missouri Ülikooli evolutsioonipsühholoogi David Geary analüüsi põhjal on sel mitu põhjust. Esiteks julgustatakse ühiskonnas naisi üha sagedamini kõrgkooli astuma. "Samas on selles osas poistele avaldatav toetus on suurem isegi küllaltki progressiivses Eestis, kus peetake haridust niigi väga oluliseks," märkis Stoet.

Paljudes riikides pole paranenud laste lugemisoskus samal ajal võrreldavas tempos. PISA tulemuste alusele pole muutunud eriliselt ka vahe poiste ja tüdrukute tulemustes.

"Nõnda kaldubki kaalukauss üha enam tüdrukute suunas. Ennustame, et vähemalt järgmise kümne aasta jooksul kõrgkoolides poiste osakaal ei suurene," lisas professor. Erinevalt näiteks heast matemaatika või teadusalade tundmisest läheb tasemel funktsionaalset lugemisoskust tarvis nii humanitaarias kui ka insenerierialadel.

Stoet rõhutas seetõttu, et poiste leigemat huvi kooli vastu varajases teismeeas ei tohiks võtta millegi paratamatuna. Tüdrukute ja poiste probleemid ning võime vastutust võtta võib olla erinev vaatamata samale vanusele. Nende oskuste samale tasemele viimiseks peab tegema viimastega kohati rohkem tööd ja anda neile rohkem suuniseid.

Professor nentis, et laste lugemisharjumuste muutuse tõttu on langemas mitmetes riikides riskirühma üha sagedamini ka tüdrukud. "Viimase kümne aastaga on paranenud PISA tulemuste põhjal laste lugemisoskus ainult seitsmes riigis, sh Eestis. Seejuures on teil paremad nii poiste kui ka tüdrukute tulemused, mis aitab pikas plaanis nendevahelist vahet vähendada," laiendas Stoet.

Samal ajal hoiatas ta loorberitele puhkama jäämise eest. Kümne aasta eest olid maailma juhtriigid PISA tulemuste põhjal Island ja Soome. Mõlemas on laste funktsionaalne lugemisoskus sellest ajast halvenenud.

"Tõsi, kõik ei peagi kõrgkooli minema. Leidub töökohti, kus kõrgharidust tarvis pole. Teadmusmajanduse jaoks peab olema sul kõrge haridusega inimesi aga palju. See tähendab, et ka Eestis kipuvad noored mehed jääma ilma võimalustest, mis sellesse otseselt panustavad," sõnas Stoet.

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: