Kehvemate matemaatikatulemuste pärast pole põhjust veel muretseda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kiisli sõnul võiks mõelda kõrgema lävendi taastamisele.
Kiisli sõnul võiks mõelda kõrgema lävendi taastamisele. Autor/allikas: SCANPIX/PRNPM/EMF/ANTS LIIGUS

Õpilased said küll sel aastal matemaatika eksamit lahendades vähem punkte, kuid muretsemiseks pole veel erilist põhjust, leiab Eesti koolimatemaatika ühenduse esimees Hele Kiisel.

Möödunud aastal said laia matemaatika eksami valinud õpilased keskmiselt 55,6 punkti, sel aastal 51,4. Kitsast matemaatikat eelistanute tulemus halvenes ligi punkti võrra – 36,6 punktini.

"Viis punkti kõikumist siia-sinna jääb lubatava piiresse. Sealt edasi peaks hakkama häirekella lööma. Võib-olla oli eksam rohkem selgitamis- ja põhjendamisoskust nõudev, aga see on kooskõlas haridusministeeriumilt saadud suunistega. Tulevikus peaks selle olulisus veelgi kasvama," selgitas Kiisel. Kergelt erinevad on ka iga aastakäigu oskused ja nende õpetamiseks kasutatud meetodid.

Vahet kitsa ja laia matemaatika tulemustes selgitab Kiisli arvates suuresti õpilaste eelhoiak. Seda võib soodustada praegune lävend. Eksami sooritatuks lugemiseks peab saama eksaminand ühe punkti. "Need, kes pole valmis tõsiselt pingutama, valivad pigem kitsa eksami ja võib-olla seal eriliselt ei pinguta," laiendas õpetaja.

Seetõttu näeks Kiisel ideaalis kõrgema lävendi taastamist. "Ükskõik millise punktipiiri ette panemisega välditaks eksamile n-ö lihtsalt mütsiga lööma minekut. Me ei tea ette, millised on täpsed eksamiülesanded ehk peaks veidi rohkem vaeva nägema, mis on elu loomulik osa," lisas Kiisel.

Lisaks viitas esimees, et isegi esialgu humanitaaria valdkonnas õpinguid alustav noor valida mõne aasta pärast teise eriala – näiteks IT. Teisisõnu võib minna head tulemust vaja isegi siis, kui õpilane seda esialgu oodata ei oska. Laia matemaatika eksami sooritamine on eeldus üha rohkematel kõrgkooli erialadel.

Tuleviku väetis
Tulevikku vaadates muretsevad Eesti matemaatikaõpetajad Kiisli sõnul eeskätt kahe arengu pärast. "Põhikooli lõpueksamite kaotamisel tekib oht, et teemasid ei saa korralikult kokku võetud ja süsteem laotud, et selle alusel saaks gümnaasiumis jätkata. Kui selle pealt ära võtame, on gümnaasiumid varsti põlvili," märkis esimees.

Samal ajal on tõsine puudus kvalifitseeritud matemaatikaõpetajatest, mis võib selgitada osaliselt põhikooli matemaatika lõpueksami kehvi tulemusi.

Kuidas selgitada aga lõhet PISA testi ja matemaatika eksamite tulemuste vahel? Osaliselt võis taanduda see varasematel aastatel rohket harjutamist hõlmavate õpetamismeetoditega.

"Õpilased said asja selgeks ja oskasid rakendada neid võtteid hoopis teiste ülesannete juures, mida õpikus toona ei olnud. Nüüd on õpikud vaieldamatult muutunud ja teame ise, millised on PISA ülesanded," laiendas Kiisel. Neile sarnanevaid probleeme näeb üha rohkem ka põhikooli lõpueksamil.

Muu hulgas hõlmavad need pikemate tekstide lugemist ja erinevate faktide omavahel ühendamist. "Selles mõttes oleme õigel teel. [...] Tegelikult on matemaatika väga eluline ja õpetab teadmiste omavahel seostamist. Matemaaatikast on praeguse õppekavaga nii palju faktiteadmisi ära kaotatud, et enamus seisab põhimõtteliselt arusaamise peal," märkis Kiisel.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: