Suur ülevaade: leia oma kool 2019. aasta riigieksamitulemuste hulgast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tallinna abituriendid Jakob Westholmi gümnaasiumis riigieksamit kirjutamas
Tallinna abituriendid Jakob Westholmi gümnaasiumis riigieksamit kirjutamas Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Tänavuste riigieksamite tulemuste analüüsist selgub, et tulemused on varasemate aastatega võrreldes stabiilsed, teatas SA Innove, kes avalikustas esmaspäeval 2019. aasta riigieksamite tulemuste kokkuvõtted.

Kokku sooritas sel aastal riigieksamid 9657 eksaminandi. Õpilased pidid gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, võõrkeele ja matemaatika riigieksamid. Lisaks riigieksamitele tuli gümnaasiumi lõpetamiseks sooritada ka koolieksam ja uurimistöö.

Eesti keele riigieksam on toimunud praegusel kujul, kaheosalisena, juba kaheksa aastat. Sel aastal tegi eesti keele eksami 6679 eksaminandi ja eksami keskmine tulemus oli 62 punkti. 100 punkti sai sel korral seitse õpilast, mullu oli selliseid õpilasi kolm. Üks õpilane sai 0 punkti ning eksam jäi tal sooritamata.

2019. aasta eesti keele riigieksami keskmine tulemus jäi eelmiste aastate tulemustega võrreldes samale tasemele (62 punkti). Kõrge tulemuse (80 või enam punkti) saanud eksaminandide osakaal oli pisut suurem kui eelmisel aastal, kuid üldiselt pole kõrgete tulemuste osakaal viimase viie aasta jooksul palju kõikunud. Madala tulemuse (kuni 20 punkti) saanud eksaminandide osakaal on endiselt väike ja tänavu jäi see alla ühe protsendi.

Eesti keel

Eesti keele riigieksamit sooritas tänavu 2929 noormeest ja 3750 neidu ehk kokku 6679 abiturienti. Noormeeste keskmine oli 57,5, neidude keskmine 65,5. Kui noormeestest sooritas eksami maksimumpunktidele üks, siis neidude hulgas oli maksimumile sooritajaid 6.

Eesti keel teise keelena

Eesti keel teise keelena riigieksami sooritas 2019. aastal 1216 noormeest ja 1113 neidu. Noormeeste keskmine tulemus oli 57,4, neidude oma 70,2 punkti. Maksimumpunktidele sooritas eksami viis noormeest ja 11 neidu.

Matemaatika

Matemaatika kitsast ehk kergemat riigieksamit sooritas kokku 3718 ja laia ehk raskemat eksamit 4466 õpilast. Kitsa ja laia eksami erinevus tuleneb õpilaste ettevalmistusest ehk kitsa eksami sooritaja on üldjuhul läbinud kaheksa kursust matemaatikat, laia eksami sooritaja 14 matemaatikakursust. Samas ei takista ka kitsa kursuste arvu läbmine sooritamast laia matemaatikakursuse eksamit või vastupidi.

Matemaatika kitsa eksami sooritajate hulgas oli rohkem tüdrukuid ehk 2247, poisse oli 1471. Tüdrukute keskmine tulemus oli 37,3, poistel 34,3 punkti.

Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus oli 36,4 punkti ja laia matemaatika eksami keskmine tulemus 51,1 punkti.

Nagu ka varasematel aastatel, lahendati ka sel korral paremini tuttavaid algoritmilisi ülesandeid, halvemini aga pikema lahenduskäiguga ja loovamat lähenemist nõudvaid ülesandeid. Tööde ja tulemuste analüüs on selgelt näidanud, et juba aastaid on paljudele eksaminandidele probleemiks just põhikoolis tekkinud lüngad.

Mustreid oli märgata ka eesti ja vene soorituskeelega eksaminandide tulemuste võrdlemisel. Võib öelda, et vene soorituskeelega eksaminandide põhiteadmised olid paremad, aga eluliste ülesannete ja tavapäratute olukordade lahendamisega said eesti keelega eksaminandid paremini hakkama.

Kitsa eksami tulemused:

Matemaatika laia eksamit sooritas samuti enam tüdrukuid kui poisse, vastavalt 2326 ja 2140. Tüdrukute keskmine tulemus oli 52,6, poistel 49,5 punkti.

Matemaatika laia eksami tulemused:

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: