Eesti tõusis PISA tulemustega arenenud riikide tippu
OECD õpitulemuste uuringu kohaselt ületavad Eesti õpilased oma funktsionaalse lugemisoskuse ja loodusteadusliku kirjaoskuse poolest Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni kuuluvate riikide eakaaslasi piisavalt palju, et kergitada Eesti koondtabeli tippu.
- Eesti õpilaste tulemused funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatika vallas on paranenud järjepidevalt alates uuringuga ühinemisest. Seejuures paranevad kiiremini juba heal tasemel õpilaste oskused.
- Funktsionaalse lugemisoskuse testis ületasid Eesti õpilased OECD keskmist 36 punkti, matemaatika vallas 34 punkti ja loodusteadustes 41 punktiga.
- Vahe sotsiaalmajanduslikult kõige kehvemal ja kõige paremal järjel olevate õpilaste tulemustes jääb OECD keskmisele oluliselt alla. Endiselt on Eestis oluliselt kehvemas seisus Eestisse sisse rännanud vanemate lapsed.
- Vähemalt korra kuus koges Eestis kiusamist iga neljas 15-aastane kooliõpilane. Samas tundis vaid iga kolmas, et õpilased võistlevad üksteisega.
- Enam kui 75 protsendil Eesti õpilastest on kasvule suunatud mõttemuster ehk nende arvates on võimalik intellekti arendada. Samas muretsesid vähem kui pooled, mida teised neist ebaõnnestumise korral arvavad.
Vaata PISA testi näidisülesandeid siit.
Möödunud aastal paiknes Eesti oma koondtulemustega teiste OECD riikide seas kolmandal kohal. Suuresti saab kanda Eesti tõusu Kanada ja Jaapani oluliselt kehvemale sooritusele. Nende koondtulemus vähenes vastavalt 21 ja 26 punkti võrra. Teistest uuringusse kaasatud riikide kooliõpilastest ületasid Eesti eakaaslasi mäekõrguselt Singapuri ja mitmete Hiina provintside 15-aastased.
Kõige rohkem, nelja punkti võrra paranes Eesti kooliõpilaste funktsionaalne lugemisoskus. Kolme punkti võrra kasvas matemaatika testis saadud tulemus. Samas said Eesti õpilased kooliõpilaste loodusteaduslikku kirjaoskust mõõtnud testi osas neli punkti vähem.
Sellele vaatamata olid Eesti kooliõpilased oma funktsionaalse lugemisoskuse ja loodusteadusliku kirjaoskusega OECD riikide seas tipus. OECD-sse kuuluvaid riike laiemalt vaadates võis näha punktide arvu vähenemist peaaegu kõigis ühendusse kuuluvates riikides.
Näiteks Eestis kõrgelt hinnatud Soome koolisüsteemis muutusid eeskätt veelgi kehvemaks juba kehval järjel olevate õpilaste tulemused. Tugevamate tulemused aga ei paranenud.
Uuringust tuleb välja seegi, et võrreldes teiste OECD riikidega on Eesti haridussüsteem suhteliselt võrdne. Kui keskmiselt lahutab sotsiaalmajanduslikult kõige parema ja kõige kehvema taustaga õpilaste tulemusi 89 punkti, siis Eestis 61. Eriliselt pole paranenud viimaste aastatega väga palju vahe Eestisse sisserännanute järeltulijate ja Eesti vanematele sündinud laste tulemuste vahel.
Lõhe tüdrukute ja poiste tulemuste vahel on püsinud samasugusena ja võrreldav OECD keskmisega. Tüdrukute funktsionaalne lugemisoskus on märksa parem.
Euroopas laiemalt paistab Eesti silma kehvemaid tulemusi saavate õpilaste väikese osakaaluga. Kõigis kolmes mõõdetud valdkonnas jäid algtasemele vaid 4,2 protsenti õpilastest. Veel väiksem on see vaid mõnedes Hiina provintsides ja Singapuris. OECD riikides keskmiselt küündib näitaja 13,4 protsendini.
Õpilaste heaolu
Lisaks uuriti õpilaste käest nende koolielu kohta. Küsitlusele vastanutest tunnistas neljandik, et neid kiusatakse vähemalt paar korda kuus. Enamikes riikides seostatakse sagedast kiusamist sagedamini koolist puudumisega. PISA testile eelnenud kahel nädalal puudus vähemalt ühe päeva koolist 17 protsenti õpilastest.
Sellele vaatamata tundis ligikaudu 89 protsenti vastanutest end õnnelikuna mõnikord või alati. Pidevalt tundis end õnnetuna peaaegu iga kümnes. Positiivsena võistlevad Eesti õpilased enda arvates üksteisega suhteliselt vähe. Kui OECD riikides keskmiselt teevad seda enda sõnul pooled õpilastest, siis Eestis vaid kolmandik. Sarnaselt teistele riikidele on Eesti õpilastel ruumi tihendama koostöö arendamise vallas. Praegu teeb seda vaid 59 protsenti.
PISA testi täitis Eestis 2018. aastal 5316 õpilast 231 koolist, terve maailma peale 600 000 79 riigist. Põhirõhk oli seekord funktsionaalsel lugemisoskusel, lisaks uuriti õpilaste finantskirjaoskust. Viimase tulemused plaanitakse avaldada 2020. aasta kevadel.
PISA uuring vaatleb, kuidas on noored võimelised õpitud oskusi ja teadmisi reaalses igapäevaelus rakendama ning õpitut üldistama ja seostama. Uuring annab ka ülevaate, kui hästi on noored valmis neid tulevikus ees ootavate väljakutsetega silmitsi seisma. Samuti, kas nad suudavad analüüsida, leida põhjuseid ning esitada oma ideid.
Esimest korda osales Eesti PISA uuringus 2006. aastal. Õpilaste sooritusvõimet hinnatakse iga kolme aasta tagant.
Tutvu uuringuga täies mahus.
