Eesti haridusteadlased analüüsisd 2009. aasta PISA uuringu tulemusi ja leidsid, et õpilased, kelle hinnangul polnud õpetajaga suhted head, neil oli suurema tõenäosusega suhtumine, et kooliskäimine on ajaraisk.

Eestis on õpilaste suhtumist kooli ja kooliskäimisse uurinud Eneli Põld. Tema tegi 2013. aastal küsitluse 7.–9. klassi õpilaste hulgas. Tulemuste kohaselt ei pea laps olema akadeemiliselt edukas, et end koolis hästi tunda. "Piisab vähemalt ühe sõbra olemasolust ning õpetajast, kellele saab toetuda," selgitas Põld.

Teemat, miks lapsed koolist puuduvad käsitles Vikerraadio saade "Huvitaja", kus teemat avasid oma vaatenurgast noorsootöötaja Kauri Kaljuste ja Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste dotsent Tiiu Kuurme, kes lahkas koolist kõrvale hoidmise põhjuseid.

Kui arvudest rääkida, siis enda hinnangul saab 88,4 protsenti õpilastest koolis hästi hakkama. Neist veerand ei tunne end siiski koolis hästi.

Eelmainitu üheks põhjuseks on koolikiusamine. Eneli Põllu uuringus osalenutest ligi 40 protsenti kinnitas, et nad on olnud mingil ajahetkel kiusatavad, kusjuures veerand neist tunnistas, et on olnud ka ise kiusaja rollis.  

Sageli teevad koolitunnid ebameeldivaks segavad klassikaaslased, õpetaja ebaõiglane suhtumine, näiteks hindamine ja erisuste tegemine tööde esitamisel.

Eneli Põld toob muret tekitavana välja fakti, et lastelt sai üsna madala hinnangu väide "koolis on õpetajaid, keda usaldan ja kelle poole saan murega pöörduda". Sageli soodustab edasijõudmatust kartus õpetajalt üle küsida, kui millestki aru ei saadud.

Õpilased küll usuvad, et nad käiksid meelsamini koolis, kui seal hindeid ei pandaks. "Kuid siin võib sellise reaalsuse juures veidi kahelda, kas ikka nii noored suudavad ilma välise motivaatorita piisavalt end mobiliseerida," nentis Eneli Põld.

Oluline roll kooliskäimisel on kooli kui organisatsiooni meeldimisel. Siin aitavad kaasa mitmekülgsed üritused, mis aitaks tekitada ühtsus ehk oma kooli tunnet.

Kui tuua spetsiifiliselt välja faktorid, mis koolis lastele meeldivad ja mis ei meeldi, siis oleks põhilised asjad järgmised.

Meeldib:

1. et saab suhelda sõprade/ kaaslastega ("Isegi kui mul on kooli minnes halb tuju, suudavad nad mu päeva paremaks muuta");
2. korraldatud toitlustamine;
3. sõbralikud/ huvituvad õpetajad ("õpetajad, kellele meeldib õpetada");
4. mingi kindel ainetund, kus on üldjuhul sõbralik õhkkond ("kus saab ka nalja tuupimise kõrval");
5. erinevad kooliüritused;
6. huvitavad teadmisterohked tunnid.

Ei meeldi:

1. kurjad, närvilised, ebaõiglased ükskõiksed õpetajad ("mõni õpetaja ei saa kohe üldse aru, et ta on koolis";
2. pidevad tunnikontrollid ja kontrolltööd ning igavad tunnid ja kasutu materjali omandamine;
3. kiire programmi läbimine;
4. segavad kaaslased;
5. kodutööd (üks vene kooli õpilane kirjutas: "keskmiselt kulutan ma kodutöödele 3–4 tundi ja kusjuures ma jätan osa nõutavaid töid tegemata").

Matemaatikatunnist ei tahaks puududa

Eneli Põllu uuringust tuleb välja üllatava tulemus: 57 protsenti õpilastest kinnitas, et neil on tundides sageli igav. Kusjuures igav on suurel osal neil, kes on rohkem sinapeal arvutimaailmaga.

Huvitav on see, et kui lastelt küsiti, millisest ainetunnist nad puududa ei tahaks, siis tõusis esile matemaatika. Loomulikult oli neid, kes pidasid ainet huvitavaks, kuid peamiseks põhjuseks nimetati kiiret tempot. "Selles tunnis lähevad teemad kõige kiiremini edasi ja muidu ei saa enam millestki aru," kirjutas üks uuringus osalenud õpilane.

Üldiselt oli tundi tõmbavaks asjaoluks õpikeskkond, kus oli põnev, sai kaasa rääkida, arutleda, sai veidi nalja, oli võimalik rääkida elulistest asjadest ning õpilane oli õpetajale kui vestluspartner või kaaslane. Viimane läheb hästi kokku noorsootöötaja Kauri Kaljuste öelduga, et teismelistega tasub suhelda kui võrdsega – see väärtustab noort ja annab talle tähendusliku rolli ka õppetöös.

Räägi lapsega kohe väikelapse east peale

Eneli Põld rõhutab, et kindlasti ei tohiks mööda minna ka kodust. Uuringu analüüsi põhjal saab öelda, et need vanemad, kes jälgivad tihedalt oma lapse käekäiku e-Kooli või Stuudiumi vahendusel, pakuvad sagedamini õppes tuge.

Pidev järelvalve lapse õpitulemuste üle toetab lapse huvi käia igal võimalusel ebaõnnestunud sooritust parandamas. Kui ikka lapsel ei ole kodus õppetöö osas abi loota ning koolis karistatakse tegemata kodutöö eest hindega, selmet abi pakkuda siis on koolile käega löömine ka kergem tulema," sedastas Eneli Põld. Muide, küsitletud õpetajatest 24 protsenti kinnitas, et hindab tegemata kodutööd hindega "1". Ka kontrolltööde ajal suureneb "haigestujate" arv oluliselt, seda enam nüüd, kus aastast 2007 kirjutab haigustõendi ema, mitte arst.