"Loodan, et see aitab tasakaalustada stereotüüpi, nagu poleks naised ajalises kitsikuses kuigi hea pingetaluvusega. Meie töö näitab, et nende sooritusvõime langeb pikemaajalist pingutust nõudvaid ülesandeid täites meestest aeglasemalt. Tundub, et nende ühest tugevusest on pikemat aega mööda vaadatud," leidis uurimuse juhtivautor ja Baleaaride Majandusülikooli dotsent Pau Balart ERR Novaatorile antud intervjuus.

Balarti ja Rotterdamis asuva Erasmuse Ülikooli majandusdoktorandi Matthijs Oosterveeni järeldused põhinevad kahele andmestikul. Esiteks uurisid nad 15-aastaste õpilaste sooritusvõimet iga kolme aasta tagant korraldavates PISA-testides. Küsimustikega mõõdetakse nende oskusi loodusainetes, matemaatikas ja lugemises 74 riigis. Sarnaselt eelnevate töödega leidsid nad, et tüdrukud said paremaid tulemusi testi lugemisoskusi mõõtvas osas. Matemaatikas ja loodusainetes olid paremad poisid.

Teste lähemalt uurides avanes mõnevõrra teistsugusem pilt. Mida küsimus edasi, seda harvem vastasid poisid oma trumpalade küsimustele õigesti. Tüdrukute sooritusvõime langes oluliselt aeglasemalt. Kaks tundi kestva testi lõpuks kaldus kaalukauss tüdrukute kasuks viiendikus riikides. Lugemistestis oli mõlemate sugude sooritus testi alguses võrreldav, kuid selle lõpuks oli tüdrukute sooritus taas oluliselt parem.

Balart ja Oosterveen nägid samu mustreid ka teises enam kui 400 eri pikkusega matemaatikatesti lahendamise kohta kogutud andmestikus. Mida pikem oli test, seda väiksem oli sugudevaheline vahe. Enam kui 125 küsimusega kontrolltöödes kadus see täielikult

"Meil õnnestus küll mõned võimalikud seletused kõrvale heita. Selle taga pole ilmselt vaimsete võimetega mitte seotud tegurid, testi lahendamiseks kasutatud strateegia ega hooletus. Paraku jätab see meile veel terve rea teisi võimalusi," sõnas Balart. Võimalikest põhjustest parema aimduse saamiseks kavatsevad uurida Balart ja Oosterveen järgmise sammuna erinevaid ülikoolides tehtavaid teste.

Balart ei andnud küll poliitikakujundajatele ja õpetajatele otseseid soovitusi, kuid soovitas tähelepanekute peale siiski põhjalikumalt mõelda. Näiteks otsustas Oxfordi Ülikooli anda eksami lahendamiseks veerandtunni võrra rohkem aega arvutiteaduse ja matemaatika erialadele tudengitele. Tulemuste põhjal võitsid sellest kõige rohkem naissoost õpilased.

"Ma ei taha öelda, kui pikk ideaalne test olema peaks, kuid kahetunnine test on praeguse tööpäeva pikkuse juures päris tööl toimuma hakkava ennustamiseks ilmselt mõneti parem kui pooletunnine. Nõnda ei peaks tüdrukud kohe kindlasti loodusteaduste ja matemaatikaga seotud erialade õppimisest loobuma ainult kooli kontrolltööde tulemuste pärast," mõtiskles dotsent.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.