Liiga pildirohked raamatud pärsivad laste lugemisoskust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lugemine ja tekstimõistmine on õppimise võti.
Lugemine ja tekstimõistmine on õppimise võti. Autor/allikas: PM/Scanpix

Teksti kõrval olevad, kuid selle sisuga mitte kooskõlas olevad pildid hajutavad lugeja tähelepanu. Nii mõistavad lapsed teksti lõppkokkuvõttes kehvemini, selgub Carnegie Melloni Ülikooli teadlaste uuringust.

Lugemine ja tekstimõistmine on õppimise võti. Paraku jääb umbes kolmandiku USA algkoolilaste lugemisoskust allapoole oma vanusele vastavat taset. Tõsiasja valguses uurisid Carnegie Melloni Ülikooli teadlased lugemismaterjalide kujunduse mõju laste kirjaoskuse arengule.

Nad leidsid, et üleliia tihedalt sisuga täidetud ja pildirohke lehekülg võib lugeja tähelepanu tekstilt eemale tõmmata. Paraku saab lugeja sel moel teksti sisust vähem aru.

Tavaliselt kujundatakse lugema õppijatele mõeldud raamatud värvikirevaks ja pildirohkeks. Pildid peaksid aitama lugejal tegelasi ja sündmuspaiku paremini ette kujutada ning motiveerima lapsi edasi lugema. Uuringu autorid Anna Fisher ja Cassondra Eng oletasid, et hõlbustamise asemel pärsivad värvilised pildid hoopis laste tekstimõistmist.

Uurijad tahtsid leida mooduseid, kuidas lugema õppivaid lapsi aidata ja muuta nende õppetööd tõhusamaks . Selleks palusid nad Pittsburghi ümbrusest pärit esimese ja teise klassi 60 õpilasel lugeda eakohast laialt levinud lugemikku. Pool raamatut anti lastele lugeda algse kujundusega, teine pool raamatust oli aga kõrvalistest piltidest puhtaks tehtud. Kõik lapsed lugesid üht ja sama raamatut. Teadlased jälgisid silmajälgija abil, kui mitu korda lapse pilk lugemise ajal tekstilt pildile uitas.

Katse jaoks muutsidki uurijad tavalist poelugemikku. Nad palusid selleks rühmal täiskasvanutel otsustada, millised pildid olid teksti mõistmiseks olulised. Sealjuures eristati kõrvalisi ehk lõbusaid, kuid loo mõistmise seisukohalt ebaolulisi pilte. Nii jäidki poolde lugemikku ainult need pildid, mida 90 protsenti täiskasvanutest pidas loetu mõistmiseks olulisteks.

Kõigil lastel kulus sama lehekülje läbilugemiseks umbes ühepalju aega. Samas märkasid uurijad, et pea kõik vähendatud pildihulgaga lugemikku lugenud lapsed vaatasid vähem kordi teksti kõrval olevaid pilte. Ühtlasi said nad loetust ka paremini aru kui need lapsed, kes lugesid tavalise kujundusega lugemikku. Kõige rohkem oligi "kohendatud" lugemikust kasu lastele, kelle pilk kõige rohkem uitama kippus.

Autorid nentisid, et hindasid laste tekstimõistmist ainult ühe raamatu abil. Ehkki avastus pole seetõttu võluvits, osutab uuring Fisheri sõnul võimalustele laste õppematerjale edaspidi paremini kujundada.

Näide lastele lugeda antud raamatu lehekülgedest. Autor/allikas: Carnegie Mellon University

Uuring ilmus ajakirjas npj Science of Learning.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: