Õpilastest tulenevad tegurid

Enne kui tulla konkreetselt lugemishuvi juurde, on oluline rääkida teguritest, millest tekstimõistmine üldse sõltub. Õpilaste tekstimõistmist mõjutavad mitu nendest endast lähtuvat tegurit. Näiteks on oluline õpilaste sõnavara laius ehk kui palju sõnu nad tunnevad. Samuti on tähtis laste sõnavara sügavus ehk kui palju erinevaid tähendusi nad teavad mitmetähenduslike sõnade puhul.

Veel mõjutavad õpilaste tekstimõistmist nende vanusest ja soost tingitud eripärad. Näiteks põhikooli alguses, kus lapsed on 7- kuni 8-aastased, seostub nende tekstimõistmine tugevalt sõnavara mõistmisega ehk sellega, kuidas nad mõistavad sõnade otseseid tähendusi. Alles hiljem hakkavad õpilased mõistma teksti sisse peidetud sõnumit ja omandavad oskuse lugeda nii-öelda ridade vahelt välja teksti peamõtet.

Lisaks ealistele eripäradele mängib tekstist arusaamise puhul rolli ka lapse sugu. Põhikooli esimeses ja teises kooliastmes ehk 3., 4., ja 5. klassis on tüdrukute tekstimõistmise tulemused üldjuhul paremad kui poistel. Üheks põhjuseks peetakse seejuures tüdrukute kõrgemat lugemishuvi. Huvitatud lugeja loeb vabal ajal rohkem, arendades nõnda oma tekstimõistmisoskust. Ühtlasi mängib olulist rolli asjaolu, et selles eas tüdrukute vaimne areng on kiirem kui samaealistel poistel. Seega on poiste tekstimõistmisoskuse toetamiseks oluline sütitada neis lugemishuvi.

Õpetajast tulenevad tegurid

Õpilastest sõltuvate tegurite kõrval mõjutavad tekstimõistmist ka õpetajaga seotud tegurid, näiteks õpetamisstrateegiad. Haridusteadlane Dickson Adom koos oma kolleegidega on defineerinud õpetamisstrateegia õpetamistegevuste kogumina, mida õpetaja oma eesmärkide saavutamiseks rakendab. Õpetamisstrateegiaid on palju ning suures pildis võib need jaotada kahte rühma: üldised ja ainespetsiifilised strateegiad.

Üldisi õpetamisstrateegiaid rakendatakse sagedamini Eesti põhikooli esimeses kooliastmes ehk 1. kuni 3. klassis, kus õppimine on rohkem lõimitud ja vähem ainepõhine. Õpilaste vanuse kasvades ja oskuste muutudes on aga vaja aina enam spetsiifilisi õpetamisstrateegiaid. Näiteks on eesti keele tunnis vaja keeleõppe strateegiaid, sest õpetamine kujuneb ainekesksemaks.

Soovides avardada lapse sõnavara, õpetada teda teksti sisu mõistma ja tekitada temas lugemishuvi, on vaja, et õpetaja rakendaks õpilastele ea- ja võimetekohaseid õpetamisstrateegiaid. Üks põhjus, miks õpilaste tekstimõistmisoskus ajaga hoopis väheneb, võibki peituda tõsiasjas, et õpetajate kasutavad ebasobivaid strateegiaid.

Näiteks uuriti 2020. aastal õppeaasta vältel Eesti üldhariduskoolides 415 esimese klassi õpilase tekstimõistmist sügisel ja kevadel kooskõlas nende õpetajate õpetamisstrateegiatega. Selgus, et õpilastel esinev tekstimõistmise langus oli seotud nende õpetajate valitud strateegiatega. Tegevused, mida õpetajad rakendasid õpilaste tekstimõistmise arendamiseks, võisid olla osale õpilastest liiga keerulised. Seega tuleb õpetajatel langetada otsus sobiliku strateegia kasuks, arvestades õpilaste arengut ja huve.

Lugemishuvi tähtsus

Sama oluline nagu lugemisoskuse õpetamine on ka lugemishuvi arendamine. Lugemishuvi on sisemine soov ja tahe lugeda ja tunda sellest naudingut. Lugemishuvi ei ole midagi, mida saaks peale sundida, see peab tulema seestpoolt.

Sageli aga puudub õpilastel lugemishuvi ja selle tekkimist on vaja toetada konkreetsete õpetamisstrateegiatega. Just eakohased tegevused, kus õpilastele antakse tunnis aktiivne roll, toetavad õpilaste lugemishuvi. Näiteks sobivad selleks arutelud, näitemängud, külastused raamatukogusse ja raamatu ettelugemised.

Õpilastele tuleks tagada võimalus ka ise valida, millistel teemadel nad soovivad lugeda. Lugemishuvi toetab seegi, kui õpetaja teavitab õpilasi aegsasti oma ootustest. Näiteks annab õpetaja varakult teada, et peale raamatu lugemist tuleb õpilsel täita lugemispäevikut ja sinna teemakohane pilt joonistada. Selline toimimisviis vähendab õpilastes võimalikku teadmatusest tingitud pinget.

Millised õpetamisstrateegiad võivad pärssida õpilaste lugemishuvi?

Oma doktoritöös tegin uuringuid 220 kolmanda klassi õpilase ja nende 12 õpetajaga. Sain kinnitust, et grammatikareeglite ja tekstimõistmise sagedane õpetamine pärssisid nii õpilaste arusaamist tekstist kui ka nende lugemishuvi. Mitte strateegia ise ei ole õpilaste tulemustele kahjulik, vaid probleemi võib tekitada strateegia rakendamine.

Üllatava tulemuse põhjus võib peituda asjaolus, et nii grammatikareeglite õppimine kui ka teksti lahtimõtestamine ja sünteesimine võivad õpilaste jaoks olla liiga keerulised. Kui õpetaja asub tekstimõistmist õpetama, kasutades õpilaste jaoks liiga keerulisi tegevusi, ei saa õpetamine olla tulemuslik. Kui ta otsustab sõnavara liiga palju korrata ning teksti aina uuesti üle lugeda selle sisu selgitamata, on tagajärg tõenäoliselt laste lugemishuvi langus. Niisiis on õpetajatel vaja teadvustada õpetamisstrateegiate mõju õpilaste tekstimõistmisele, et valida just need strateegiad, mis vastavad õpilaste muutuvatele vajadustele ja oskustele.

Doktoritöö jaoks 1. ja 3. klassi õpilastega korraldatud uuringud näitasid, et lugemishuvi arendamise strateegia osutus nii tekstimõistmise, sõnavara tundmise kui ka lugemishuvi toetamisel kõige tõhusamaks. Õpilaste lugemishuvi toetavad tegevused näevad ette, et õpilane on aktiivsem kui õpetaja. Näiteks sobivad selleks arutelu ja rollimäng. Keskkond, kus õpilane viibib, peab olema tema jaoks toetav, sõbralik ja meeldiv. Samuti innustab positiivne ja julgustav tagasiside last oma vigadest õppima ja edasi lugema.

Mida saaks lapsevanem teha, et lapses tekiks lugemishuvi?

Õpetajal on klassiruumis vaid piiratud aeg, mil ta saab õpilast toetada. Seega on olulisel kohal ka lapsevanemate teadlik suunamine ja toetus, et lapses tekiks lugemishuvi. Kindlasti tuleb pöörata tähelepanu sellele, mis on parajasti lapse huviorbiidis – millised teemad ja valdkonnad last kõnetavad.

Kui lapsele pakub näiteks suurt huvi kõik planeetidega seonduv, siis tulekski raamatukogust tuua raamatuid, mis planeete tutvustavad ning piltidega illustreerivad. Lapsele huvipakkuvaid tekste ette lugedes, samal teemal arutledes ja pilte joonistades tekitab see lapses huvi valdkonda edasi uurida.

Ühised käigud raamatukogusse või raamatupoodi ning seal last huvitavate teemade uurimine tõstab samuti lugemishuvi. Loetud raamatute üle vestlemine sõbralikus õhkkonnas, sõnamängude mängimine, piltide joonistamine, näidendite tegemine koduses õhkkonnas – kõik need on tegevused, kus laps saab olla aktiivne ja kaasa mõelda – see tekitabki lugemishuvi.