Eelkoolist saadav edumaa kaob kooli minnes kiiresti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Vahe etteõpetatud ja etteõpetamata laste vahel vähenes juba ühe õppeaastaga.
Vahe etteõpetatud ja etteõpetamata laste vahel vähenes juba ühe õppeaastaga. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Eelkoolis käinud lapsed arvutavad, loevad ja kirjutavad teistest eakaaslastest paremini. Esimese klassi lõpuks on see edumaa aga pea poole võrra vähenenud, selgub Ameerika psühholoogiaühenduse teadlaste uuringust.

USA koolisüsteemis algab lapse haridustee enamikes osariikides 5–6-aastaselt kohustusliku lasteaiaga, mis on suuresti võrreldav Eesti esimese klassiga. Nii USAs kui ka Eestis viib üha rohkem vanemaid oma lapsi enne kohustusliku koolitee algust eelkooli. Seni polnud aga selge, kui pikaks ajaks etteõpetamine lapsele haridusteel edumaa annab.

Küsimusse selguse toomiseks uurisid psühholoogid suures ja paljurahvuselises USA maakonnas elavat 2581 lasteaialast. Kõik osalenud lapsed pärinesid madala sissetulekuga peredest ning said sestap võimaluse osaleda mõnes riiklikult toetatud eelkooliprogrammis. Uuritud lastest jõudis päriselt eelkooli 1334 last ehk veidi rohkem kui pooled.

Uurijad hindasid laste akadeemilisi oskusi ehk kirjaoskust ja arvutamist, aga ka täidesaatvaid funktsioone ehk mälu, paindlikku mõtlemist ja enesejuhtimist. Lisaks uurisid teadlased, kui kaugele on arenenud lastel  akadeemilise edu saavutamiseks vajalikud suhtlusoskused ja tundetaip. Lapsi hinnati kahel korral: sügisel lasteaia alguses ja kevadel lasteaia-aasta lõpus.

Uuringu juhtivautori Ohio osariigi ülikooli teaduri Arya Ansari sõnul selgus, et eelkoolis käinud laste akadeemilised oskused ehk lugemine, kirjutamine ja arvutamine oli paremal järjel. Sama kehtis ka laste mälu ja paindliku mõtlemise kohta, kuid suhtlemises ja tundetaibus lasteaiaõpetajad laste vahel erinevusi ei täheldanud.

Ansari sõnul näitas kevadel tehtud kordushindamine, et vahe etteõpetatud ja etteõpetamata laste vahel vähenes juba ühe õppeaastaga. Etteõpetamata lapsed ammutasid esimesel õppeaastal õpitust lihtsalt rohkem uusi teadmisi, kui nende eelkoolis käinud eakaaslased ning arenesid selle ajaga rohkem.

Teadur täpsustab, et eelkoolist saadav hariduslik edumaa oli erinevate oskuste puhul erinev. Näiteks vähenes vahe eelkoolitatud ja eelkoolitamata laste kirjaoskuses kevadeks 80 protsenti. Samas oli vahe arvutamisoskuses ainult 55 protsenti ning sõnavaras ja üldteadmistes 45 protsenti.

Uuringusse võeti osalema ainult vaesematest peredest pärit lapsi, kuna varasemate uuringute järgi on nad lasteaeda minnes akadeemiliste oskuste poolest teistest lastest maha jäänud. Ansari sõnul on vaesemate perede laste järeleaitamiseks tehtud USAs suuri riiklikke investeeringuid, mis võimaldaks pakkuda ka neile lastele eelkoolihairdust. Samas tuleb käesoleva uuringu tulemustesse uurija sõnul suhtuda ettevaatlikult, sest need ei pruugi kehtida rikkamate perede laste puhul.

Ansari sõnul näitas uuring sedagi, et laste kogemused klassiruumis ei olenenud sellest, kas nende eelkoolist saadud eelised aitasid neid või mitte. Ehkki eelkooli tõttu võivad lapse oskused kiiremini areneda, mõjutavad nende lõpptaset hoopis teised tegurid. Ta lisab, et eelkooli peaks võtma kui investeeringut tulevikus võrdsemate võimaluste loomiseks.

Ansari sõnul peaksid teadlased tulevastes uuringutes keskenduma sellele, miks omandavad eelkoolis käinud lapsed ametliku haridustee alguses teistega võrreldes vähem uusi oskusi.

Uuringu tulemusi tutvustatakse ajakirjas Developmental Psychology.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: