Analüüs: naiste vähesuse taga täppisteadustes on muu kui kooliaja hinded ({{commentsTotal}})

Naised on paljudes teadusvaldkondades, eriti juhtivatel kohtadel, alaesindatud.
Naised on paljudes teadusvaldkondades, eriti juhtivatel kohtadel, alaesindatud. Autor/allikas: LegoAcademics/Twitter

Poiste ja tüdrukute keskmine hinne ning saadavate hinnete vahemik erineb loodus- ja täppisteaduste vallas vähem kui teistes ainetes, järeldavad sadade tuhandete õpilaste sooritust uurinud Austraalia teadlased.

"See on positiivne sõnum. Põhimõtteliselt leidub piisavalt tüdrukuid, kes võiksid nende võimete põhjal soovi korral loodusaineid õppida. Samal ajal tegutseb praegu täppis- ja loodusainete valdkonnas rohkelt inimesi, kes tegid lihtsalt rängalt tööd või kellel vedas ehk küsimus pole ainult ka kaasasündinud andekuses," märkis ERR Novaatorile antud intervjuus Rose O'Dea, metaanalüüsi juhtivautor.

Uus Lõuna-Walesi ülikooli bioloogiadoktorant pani kolleegidega töös proovile muutlikkuse hüpoteesi. Juba Charles Darwini ajast rohkelt vaidlusainest pakkunud idee kohaselt on isaste seas tunnuste hajuvus suurem kui emaste hulgas. Piltlikult leidub väga pikki ja väga lühikesi mehi rohkem kui sama kasvu naisi.

Bioloogiliselt on üritatud selgitada erisust näiteks sugukromosoomidega. Kui naiste rakkudes leidub ainult X-kromosoome, näeb meeste rakkudes nii X- kui ka Y-kromosoome. Nõnda saavadki tunnused meeste seas rohkem erineda.

Vastuoluline teema

Ajalooliselt on tehtud selle põhjal intellekti puudutavates vaidlustes ka meelevaldsemaid järeldusi. Kui keskmisest rumalamaid ja andekamaid mehi on tõesti rohkem kui naisi, peavad nad ju jõudma sagedamini paremini tasustatud ametikohtadele, eriti teaduses. Osaliselt peab see paika. "Ühtaegu näeme rohkem nii kõrgema lennuga meessoost tippjuhte ja poliitikuid kui ka kodutuid ja vange," selgitas uurimusega otseselt mitte seotud Gjisbert Stoet, Leeds-Becketti ülikooli psühholoogiaprofessor.

O'Dea ja ta kaaslaste 227 eelnevat uuringut ning 1,6 miljonit õpilast haaranud töö alusel klassiruumis see loogika korraga suuremat hulka õpilasi vaadates vähemalt nende hinnete põhjal ei päde. "Poisid said tõesti erinevamaid hindeid, kuid vahe oli loodus- ja täppisteaduse ainetes (STEM) väike – veel väiksem kui teistes ainetes – ja tüdrukute keskmine hinne oli parem," selgitas O'Dea. STEM-aladel oli tüdrukute hinded poistest paremad keskmiselt 3,1 protsenti ja teistes ainetes 7,8 protsenti.

Tähelepanekutel põhinevate simulatsioonide kohaselt leidub klassi kõige parema sooritusega 10 protsendi seas poisse ja tüdrukuid võrdselt. Esimese ühe protsendi seas on osakaal kiivas poiste kasuks 3:1-le. O'Dea tõi siinkohal välja, et ülikooli pääsemiseks piisab tavaliselt sellest, kui kuuluda klassi tipmise 20 protsendi sekka. "Insenerina töötamiseks ei pea ilmtingimata Einstein olema," kinnitas Stoet.

Teistes ainetes paistsid sooritusega sagedamini silma aga tüdrukud. Paradoksaalselt võimendavad ka viimast stereotüübid. Näiteks loetakse tüdrukutele muinasjutte rohkem ja sagedamini kui poistele. Tegevus soodustab keelelist arengut.

Iga kivi loeb

Kokkuvõtlikult on tegu kõige ulatuslikuma muutlikkuse hüpoteesi proovile pannud analüüsiga, mida seni tehtud. "Tulemused on vastuolus ideega, et teadusele pühendub vähem naisi kui mehi, sest nende akadeemiline võimekusest jääb väheseks," märkis O'Dea, Teisisõnu, kui naiste huvi loodusteaduste vastu kasvab, saab vähendada nende alaesindatust teaduses kvaliteedis kannatamata.

Sarnaste tulemusteni on jõutud mitmes teises hiljutises uuringus. Küll erineb riigiti nende naiste osakaal, kes on valmis õppima matemaatikat, füüsikat ja teisi sarnaseid aineid kõrgkoolis. Osaliselt taandub see lihtsale tõdemusele, et tüdrukutel läheb teistes ainetes veel paremini

Teisalt mängivad olulist rolli ühiskonnas levivad stereotüübid ning struktuuresemad ajaloost tingitud barjäärid, mis soodustavad muu hulgas mürgise töökeskkonna tekkimist. Loevad juba väikesed vahejuhtumid. Näiteks oleks kasvõi O'Dea ise läinud peaagu õppima bioloogia asemel midagi muud.

"Sisendasin endale noorena, et matemaatika on raske ja oluline on hoopis kaasasündinud andekus. Nii ei õppinud ma keskkoolis laia matemaatikat ja mul oli ülikoolis selle tõttu raske. Minu karjäärinõustaja oleks võinud mõista, et minu matemaatikapelgus oli tingitud eneseusu, mitte reaalsete võimete puudumisest," meenutas bioloog: "tundsin end neid uurimusi lugedes ikka ja jälle ära".

Veidi kriitikat

Stoeti sõnul ei paku aga hiljutised uuringud, sh tema enda oma O'Dea ja ta kolleegide selgitusena toodud stereotüübiohu hüpoteesile väga palju tuge. Naiste tulemused pole matemaatikaeksamil kehvemad selle tõttu, et on eelnevalt neisse sisendatud matemaatikahirmu tõttu närvilisemad.

Metaanalüüsi hinnanud teadlased tõid kriitikana välja akadeemilise võimekuse hindamiseks kasutatud meetodi. Kooliaasta vältel jooksvalt pandavaid hindeid võivad mõjutada õpetajate väärtushinnangud ja eripärad rohkem kui standardiseeritud teste. "Hinnetele toetumine pole muutlikkuse hüpoteesi testimiseks võrreldes selleks loodud testidega kunagi sedavõrd ideaalsed. Sellegipoolest on tegu huvitava lähenemisviisiga," märkis Stoet.

"Igatahes teevad naised, kellele STEM-ained meeldivad ja neid õppima lähevad, targa otsuse, eriti arvestades, et naiste palkamisest on huvitatud sedavõrd paljud ettevõtted," rõhutas psühholoogiaprofessor.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: