Kas teaduses võiks naised ja mehed lüüa lahku nagu tippspordis? ({{commentsTotal}})

Lääneriikides leidub küllaga tütarlapsi, kes vaatamata headele eeldustele loodus- ja täppisteadusi õppima ei asu.
Lääneriikides leidub küllaga tütarlapsi, kes vaatamata headele eeldustele loodus- ja täppisteadusi õppima ei asu. Autor/allikas: LegoAcademics/Twitter

Professorite ja grandisaajate hulgas on vähem naisi. Eesti Taduste Akadeemia 72 akadeemikust vaid neli on naised. Selgelt on teaduses vähem naisi, eriti juhtivatel ametikohtadel. Miks see nii on, räägiti arutelus "Kas sookvoodid on koledad sookollid? Arutelu teadusmaastiku näitel".

Uuringu kohaselt kandideerivad mehed ametikohale või taotlevad uurimisgrante siis, neil tal on nõuetest täidetud 60 protsenti. Naised kandideerivad alles siis, kui täidetud on 100 protsenti. See võib olla tingitud ka naise looduslikust soodumusest vajada kindlustunnet – vähendada riski ja tõsta edukuse võimalust tingimuste täitmisega. Miks see nii on?

Või miks on nii:

Toiduteadlase Kristel Vene laboris töötab rohkem naisi kui mehi. Toiduteaduse valdkond kuulub küll täppisteaduste valdkonda, kuid sealsed tegevused on seda laadi, mis huvitavad naisi enam. Vene sedastas, et iga meest kollektiivis hoitakse väga kinni.

Heli Lukner füüsikuna töötab aga peamiselt meestest koosnevas kollektiivis. "Ja seal küll ei saa öelda, et naisi hoitaks iga hinna eest kinni."

Maailmas kaitstud doktorikraadidest 50 protsenti kuulub naistele. Professoriteks valitute hulgas on naisi aga vaid 20 protsenti. Miks see nii on?

ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli juhitud arutelus tõusis ikka ja jälle neile eelmainitud küsimustele vastusena üles kultuuriline ja käitumuslik komponent. 

Mehed presenteerivad ennast palju enesekindlamalt ja naised on tagasihoidlikumad. "See ei ole tööle kandideerides kuigi edasiviiv," ütles Lukner.

Soolõhe Eesti teaduses, kuid ka mujal tööturul, on kinni kultuurilistes ja käitumuslikes praktikates. Eriti näiteks olukordades, kus naissoost personalijuhid eelistavad vaikimisi juhtivatele ametikohtadele mehi ning naised ise justkui tunnevad vajadust näha juhis autoritaarsust ja mehelikkust.

"Meil on kultuurilised ootused juhirolli suhtes. Arvatakse, et juhtimine peab olema autoritaarne. Kuid üha enam on tänapäeval vaja hoopis kaasavat juhtimist," rääkis Lukner.

Füüsikas ei ole meestel naiste ees mitte mingeid eeliseid, ometi on selles valdkonnas oluliselt rohkem mehi. Lukneri hinnangul algab see juba kodudest, kus toetatakse poiste arengut loodus- ja täppisainete õppimises, katsetamist, proovimist, kui poiss jõuab lahenduseni.

Tüdrukult aga oodatakse head eeskirjapärast käitumist ja neid kiidetakse selle pärast, kes nad on. Poisse kiidetakse aga selle eest, mida nad teevad ehk hinnatakse nende potentsiaali, võimalust võib-olla midagi olla tulevikus.

Naise grant = 2,5 korda rohkem tööd

Tallinna Tehnikaülikooli õigusteadlane Tanel Kerikmäe tõi välja uuringu tulemused, et naine peab grandi taotlemisel tegema 2,5 korda rohkem tööd, näitama rohkem publikatsioone.

"Me võiksime anda rohkem grante noorteadlastele, sest siis ei ole veel välja kujunenud praegust olukorda, kus meestel on "kirjusid sulgi" rohkem ette näidata vanematel ja peamiselt meestel," leiab Kerikmäe.

Heli Lukner küsis, kas me peaksime teaduses naised ja mehed lööma lahku, nagu ka tippspordis, sest elus võtavad naised üle ka teisi rolle, mis ei lähe üle professionaalsesse ellu. Näiteks lapse saamine on eluaegne pühendumine ning naiste ja meeste kultuuritaustast ja igapäevaelust tulenevad taustad on paratamatult erinevad.


Selles arutelus kaardistati soolist lõhet mitme nurga alt, toodi välja mitu kitsaskohta, mida muuta. Lahendused, mis kõlasid, on kokkuvõtlikult sellised:

  • Naised peavad end enesekindlamalt esitlema, olema julgemad ning uskuma, et nad on sama head kui konkureerivad mehed.
  • Kuna naised ise kipuvad sageli mehi nägema juhtidena ning eelistama neid ka juhtivatele kohtadele valides. Vaja on tagada sisuline võrdsus kandidaatide vahel, olenemata nende soost.
  • Poisse ja tüdrukuid ei peaks kasvatama soosides üht või teist laadi tegevusi, sest see sillutab teed edasistele valikutele elus.
  • Ja mõnel puhul peakski võtma arvesse meeste ja naiste käitumuslikku ning kultuuri taustast tulenevat erinevust (näiteks naise emarolli või üksikisaks või -emaks olemist), et tagada võrdsus teaduselus.
  • Kas sookvoodid aitaksid?  Sookvoodid on õigustatud siis, kui see asjaolu iseeneses annab senisest parema tulemuse. Seda annaks toetada teaduse hea tavaga ning see omakorda seaks ülikoolid omavahel konkurentsiolukorda paremate teadlaste pärast.
  • Sookvoote on võimalik täita ka väga formaalselt ning seda peaks vältima kontrollides kvoodi täitmist sisuliselt.

Rain Kooli juhtimisel pandi rambivalgusesse arutelu kuulajate kogemus soolõhega kokkupuutumisest. Autor: Marju Himma/ERR

Arutelu "Kas sookvoodid on koledad sookollid? Arutelu teadusmaastiku näitel" juhtis Rain Kooli (ERR) ning selles osalesid Heli Lukner (Tartu Ülikool), Allan Aksiim (Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus), Tanel Kerikmäe (Tallinna Tehnikaülikool), Kristel Vene (Flavodata).



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: