"Ma ei taha, et mind peetaks sellele tähelepanu juhtides rüütliks valgel hobusel. Seda ebavõrdsust on isikliku kogemuse põhjal tajunud ilmselt väga paljud. Meil on nüüd lihtsalt järjekordselt konkreetsed tõendid, mis neid tähelepanekuid kinnitavad," märkis uurimuse juhtivautor Luke Holman ERR Novaatorile antud intervjuus.

Holmani ja tema Melbourne'i ülikooli kolleegide töö põhineb ligikaudu 9,65 miljonil teadusartiklil, mis lisati viimase 15 aasta jooksul andmebaasidesse PubMed ja ArXiv. Töörühm uuris seda, millisest riigist autorid pärinevad, mis soost autorid olid, kas ja millises teadusajakirjas tulemused avaldati ning mis eriala uurimus puudutab. Kõigele lisaks ennustasid nad minevikutrendide põhjal, kuidas muutub olukord tulevikus.

Kõiki erialasid koos vaadates avaldavad naised sama palju teadustöid kui mehed 16 aasta pärast. Avanev pilt oli aga sõltuvalt valdkonnast äärmiselt erinev. Eelnevate suundmuste alusel võtab füüsikas enam kui kuuekordse vahe tasa tegemine kuni 258 aastat. Praegu avaldavad naised meestest rohkem teadustöid uuritud 115 erialast vaid viiel, sh näiteks õenduse ja ämmaemanduse vallas. Enam-vähem võrdne on olukord 23 valdkonnas nagu psühholoogia ja rahvatervis.

"Vimase paarikümne aastaga on selles mõttes kõvasti paremaks läinud. See paistab välja kasvõi ülikoolis füüsikat ja teisi täppisteadusi õppivate naiste arvus. Mõnede erialade puhul on samas natukene naljakas oodata enam kui 200 aastat, kuni see hakkab paistma välja teaduskirjanduses," nentis Holman.

Bioloog rõhutas, et mõni eriala ei pruugigi hakata kunagi meelitama täpselt sama palju naisi kui mehi. Praegu pole enamiku uuringusse kaasatud valdkondade puhul tema hinnangul veel kaugeltki saavutatud.

Holman tõdes seejuures, et standardseid ja igale poole sobivaid lahendusi ilmselt pole. Riikide lõikes leiab naisautorite osakaalu poolest tabeli tagaotsast nii näiteks Šveitsi kui ka Saksamaa. Need maad on tuntud pigem naistele ja meestele võrdsete võimaluste pakkumise poolest.

Tabeli esirinnas on seevastu Balkanimaad nagu Serbia, Rumeenia ning Bosnia ja Hertsegoviina. Järjestuse tagaotsas paiknevat Eestit edestavad samas riigid nagu Leedu, Tuneesia ja Maroko.

Eelneva ühte võimalikku põhjust lahkas ERR Novaator veebruari lõpus ilmunud artiklis. Arengumaades pakub loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste või matemaatika eriala valimine tihti naistele suuremat finantsjulgeolekut ja stabiilsemat karjääri. Balkanimaades on nähtud aga teadlaskarjääri pigem naiselikuma ametina. Leedus moodustavad naised kõigist teadlastest hiljutise uuringu kohaselt 58 protsenti.

Eesti autoritega töödest moodustasid naisautorid viimasel kolmel aastal kõigist autoritest ligikaudu 40 protsenti. Samas on nende osakaal langenud võrreldes sellele eelnenud perioodiga viiendiku võrra. Osaliselt võib süüdistada märkimisväärses kõikumises statistikat. 2016. aastal jõudis valimisse vaid umbes 225 tööd. Seega on igal uurimusel ja autoril suurem tähtsus kui näiteks USA-s või Suurbritannias, kus avaldatakse tervikuna rohkem teadustöid. Teiste võimalike põhjuste üle Holman kohalikke olusid teadmata ei tahtnud.

Teisalt viitab analüüs, et teadus pole sool põhinevatest eelarvamustest vabanenud. Maailma tippajakirjades nagu Nature või The New England Journal of Medicine ilmuvate tööde autorite seast leiab naisi kuni paari protsendi võrra vähem, kui võiks oodata samas valdkonnas töötavate teadlaste üldarvu põhjal. "See vihjab, et naised teevad kehvemat teadust, millesse ma eriti uskuda ei taha, või mängivad rollid mõned teised... asjaolud," märkis Holman. See on üks põhjusi, miks pooldab ta topelt-pimedat või vastupidi – täielikult avatud eelretsenseerimise protsessi.

Esimesel juhul ei tea uurimust enne selle avaldamist arvustav teadlane, kes täpselt selle avaldamiseks saatis. Teisel juhul teab teadustööd avaldav inimene, kes tema tööd üle vaatab. "Mõlemal juhul on märgatud, et võrreldes traditsioonilise lahendusega pääseb sõelast läbi rohkem naisautoreid," sõnas Holman.

Laias plaanis on pilt tema sõnul siiski julgustav. Enamikel loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste või matemaatikaga seotud erialadel saabub võrdsusele lähenev tasakaalupunkt 5–30 aasta pärast. "Väikesi samme selle kiirendamiseks saab teha aga igaüks, kasvõi konverentsil ettekande pidamisest keeldumine, kui meeste-naiste osakaal pole tasakaalus," lisas bioloog.

Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE. Klõpsa siia, et teha tutvust tulemuste esitamiseks loodud interaktiivse tööriistaga.