Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Uuring: religioon ei muuda lapsi omakasupüüdmatuteks

Religioon pole hädavajalik.
Religioon pole hädavajalik. Autor/allikas: Dustin Bryson/Creative Commons

Algkooliealiste laste omakasupüüdmatust uurinud teadlased järeldavad kuues riigis tehtud katsete põhjal, et vastupidiselt vanemate eelhoiakutele on usuleigetes peredes kasvavad lapsed altruistlikumad kui religioossete perede lapsed..

 

Religioon pole kõrgete moraalsete väärtuste ja omakasupüüdmatuse tekkeks hädavajalik. Keerukam on olnud proovile panna hüpoteesi, et sellel võib olla kõlblustunde kujunemisele pärssiv mõju. Ajakirjas Current Biology ilmunud töös üritas rahvusvaheline töörühm eesotsas Jean Decety'ga Chicago ülikoolist küsimusele valgust heita 5-12aastaste laste abil.

Kokku kaasati uuringusse 1100 Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Jordaanias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Kanadas ja Türgis elavat algkooliealist. Peamiselt olid valimis esindatud kristlikes, moslemi ja mitte ühtegi usundit järgivates peredes kasvavad lapsed. Teiste usulahkude esindajaid leidus tähendust omavate järelduste tegemiseks liiga vähe.

Omakasupüüdmatuse hindamiseks pandi nad mängima eksperimentaalses majandusteaduses diktaatorimänguna tuntud mängu, mille käigus said nad jagada anonüümseks jäävate koolikaaslastega oma suva järgi erinevaid kleepse. Teise katse käigus vaatasid nad multikaid, mille tegelased nügisid üksteisest tahtmatult või tahtlikult. Lastele anti ülesanne määrata etiketti rikkunud tegelastele sobiv karistus. Samuti paluti lastevanematel anda hinnang oma lapse omakasupüüdmatusele ja võrrelda seda teiste usklike või usuleigete inimeste peredes kasvavate lastega.

Töörühm leidis, et vaatamata vanemate ootustele jagasid usuleigete perede lapsed kleepse altimalt ja võrdsemalt. Seejuures sõltus vahe suuresti sellest, kui pikalt olid religioossetes peredes kasvavad lapsed selle tavadega jõudnud kokku puutuda. Samuti pidasid usuleigete lapsed televiisoriekraanil nähtavat nügimist sagedamini tahtmatuks ja seega ka mitte karistust väärivaks. Kristlasi ja moslemeid omakorda võrreldes olid viimaste laste karistused rangemad.

Decety järeldab kolleegidega, et ilmalikustumine ei kahjusta inimeste kõlblustunnet ega vähenda nende lahkust.

Eelnevates religiooni ja moraali seoseid käsitlevates töödes on samas muu hulgas leitud, et usklikud teevad vähemalt enda sõnul sagedamini annetusi ja löövad kaasa vabatahtlikutöös. Samal ajal pole teistes töödes usuleigete ja usklike moraalses käitumises Lääne ühiskondades taolist märgatavat vahet täheldatud.

Küll aga näib jumalale, põrgule, taevale ja religioonile tervikuna mõtlemine mõjutavat usklike käitumist. Näiteks järeldati 67 riigis tehtud uuringu põhjal, et põrgusse uskumine seostub madalama, taevasse uskumine aga kõrgema kuritegevuse tasemega. Sõna „religioon“ kuulmine aga grupisisese usalduse ja lahkuse kasvuga, „jumal“ muudab samas usklikud lahkemaks ülejäänud välismaailma suhtes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: