Matemaatikale mõeldes väristavad mitmedki täiskasvanud õlgu ja mõtlevad tänuga, et sellega tegelemine ning senised kogemused ja katsumused jäid koolitundidesse. Tegelikkuses kanname aga igapäevaselt kaasas matemaatilise tööriistana arvutaju, mille puhul pole kõige olulisem pakkuda oskuslikult algoritmilise lahenduskäigu, vaid võime mõista arvude struktuuri, suurusjärke, seoseid ja tulemuse mõistlikkust.

Kui kalkulaator on igas telefonis ja tehisaru suudab hetkega arvutusi teha, võib tunduda, et oskus peast arvutada kaotanud tähtsuse. Tegelikult on olukord hoopis vastupidine: mida rohkem andmemasse meie ümber liigub, seda olulisemaks muutub oskus neid mõista ja neist sisukaid tähendusi luua. Seetõttu käsitleb OECD arvutaju ühe põhioskusena, mida täiskasvanud vajavad koos kirjaoskuse ja probleemilahendusoskusega, et töös ja igapäevaelus toime tulla¹.

Täiskasvanuelus avaldub arvutaju üsna praktiliselt. Rakendame seda näiteks laenu- ja palgapakkumiste võrdlemisel, ravimidooside mõistmisel, suurusjärkude usutavuse hindamisel ning andmete kriitilisel lugemisel. Tehisaru, automaatika ja digitaalsed tööriistad võivad küll teha arvutuse meie eest, kuid need ei vabasta meid vajadusest aru saada, mida tulemus tähendab.

Arvutaju on matemaatikapädevuse alus. Vastupidiselt ootuspärasele ei pea hea arvutajuga inimese tugevuseks olema keerukate lahenduskäikude esitamine, vaid paindlik mõtteviis näha algoritmilise lahenduskäigu taha². Nii võib paindlikult mõeldes tehte 57 - 19 asemel näha näiteks tehteid 57 – 20 + 1 või 60 - 22.

Samal ajal ei ole algoritmide, nt arvude kirjalik liitmine, õppimine ja kasutamine ülearune tegevus. Arvutaju annab võimaluse algoritme mõtestada ja neid ka vajaduspõhiselt ise luua. See omakorda võimaldab isikul üsna ootamatus olukorras genereerida enda jaoks sobilikke hindamismeetodeid ja lahenduskäike.

Seetõttu on tähtis, et koolimatemaatika ei kujundaks vaid "algoritmilisi kratte", vaid mõtlejaid. Heaks arvutaju arendamise võimaluseks on tuua tundidesse lühikesed arvutaju arutelud, kus 5–10 minuti jooksul keskendutakse ühe ülesande peast lahendamisele. Iseseisvale lahendamisele järgneb arutelu, mida õpetaja kureerib hinnangute vabalt. Nii näeb õpilane eriilmelisi mõttekäike, ei tunne pinget laituse või kiituse tõttu ning kogeb, et matemaatikas ei tähenda nutikus ainult kiirust, vaid oskust oma mõtet põhjendada, vajadusel eksida ja oma arusaama täiendada.

Ka uuringud näitavad, et taoline aruteluline matemaatikaõpe võib arendada arvutaju ja suurendada positiivset hoiakut matemaatika suhtes^{2; 3}. Nii omandavad tulevased täiskasvanud oskuse võtta olukorra hindamiseks ning sobiliku lahendusvõtte valimiseks aega enesekindlalt ilma ajapaineta.

Kuigi arvutaju areneb nii eelkooliealisel kui ka vanemal lapsel igapäevaste vaatluste, kogemuste ja lapsevanema toel loomulikult, siis arvutaju süsteemse arendamise võimalused seisnevad matemaatikaõpetaja professionaalsetes oskustes. Õpetaja saab kujundada keskkonna lahendusstrateegiate märkamiseks ja jagamiseks ning võimaldada õpilastel kogeda, et eksimine ning arvamuse muutmine on õppimise loomulik osa.

Seetõttu pakutakse projekti "Mõtlemine nähtavaks" kaudu tuge matemaatikaõpetajatele II kooliastmes. Loodud ülesannete ja koolituse toel viivad õpetajad arvutaju süsteemsemalt õpilasteni. Targa Tuleviku Fondi toetatud projekti suurem siht on, et õpilased julgeksid ja oskaksid mõelda matemaatiliselt valjusti, põhjendada oma lahenduskäike ning valida tõhusaid strateegiaid. Kui mõtlemine muutub nähtavaks, muutub matemaatika vähem hirmutavaks ja rohkem kasutatavaks.

Viited
1 - Organisation for Economic Co-operation and Development. (2024). Do adults have the skills they need to thrive in a changing world?: Survey of Adult Skills 2023. OECD Publishing. https://doi.org/10.1787/b263dc5d-en
2 - Boaler, J. (2019). Developing mathematical mindsets: The need to interact with numbers flexibly and conceptually. American Educator, 42(4), 28–33, 40.
3 - Gaillard, N. D. (2018). The impact of number talks on third-grade students' number sense development and mathematical proficiency [Doktoritöö, University of South Carolina]. Scholar Commons.