Varia

Psoriaasi diagnoosimine ja ravi jõuab uuele tasemele

18.06.19 ... Psoriaasi ja atoopilist dermatiiti põeb 2–3% rahvastikust ja ligikaudu 4% täiskasvanud inimestest. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas välja töötatud masinõppemudelitega leiti esmakordselt markerid, mida varem ei ole nende haigustega seostatud. Uus teadmine aitab haigusi paremini diagnoosida ja ravi kulgu jälgida.

Linnupoja elu pesas võib olla kui õudusfilmis

18.06.19 ... Pesa on linnupoegadele turvaline keskkond, kuid soovimatutest kaasüürnikest parasiidid võivad mõjutada poegade kasvamist ja isegi ellujäämist. Rohe-teemantlinnul võivad parasiidid ohustada lausa asurkonna arvukust.

Koeral on inimese südame võitmiseks eriline näolihas

18.06.19 ... Koerad on toredad loomad ka selle poolest, et nad oskavad manada näole väljendusrikkaid ilmeid. Nüüd väidavad Briti teadlased, et tõenäoliselt on inimese suurima sõbra näoilmekus välja kujunenud inimese poolteadliku kunstliku valiku kaasabil.

Andi Hektor: teadusleppe 1 protsent ja faasisiirdes majandus

18.06.19 ... Elame Eesti majandusliku faasisiirde keskel. Ühel pool on keskmise tootlikkusega tubli allhanke-Eesti, teisel pool kõrge tootlikkusega teadus- ja disainirikas lõpptoote-Eesti. Teadagi, faasisiirdes süsteemis piisab liblika tiivalöögist, et sattuda ühele või teisele poole. Faasisiiret selgitab lähemalt Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur ja Teaduskoja liige Andi Hektor arvamusloos.

Ettevõtte välisomanikele kuulumine suurendab soolist palgalõhet

18.06.19 ... Kuigi esmapilgul võiks oodata, et globaliseerumine ja konkreetsemalt ettevõtete rahvusvahelistumine ning välisomanikele kuulumine võiks soolist palgalõhet vähendada, näitab kohalike praktikate uurimine pigem vastupidist. Tartu Ülikooli majandusteadlaste uuringust selgub, et välisomanikele kuuluvates Eestis tegutsevates ettevõtetes kipuvad palgad küll suuremad olema, kuid suurem on ka palgalõhe.

Marju Himma: teadusraha jäi kommunikatsiooni kinni

17.06.19 ... Teadlaskonna ja poliitikute vaheline konflikt kogub üha hoogu ning kommunikatsioonivead raskendavad olukorda veelgi, leiab Vikerraadio meediakommentaaris teadusajakirjanik Marju Himma.

Rohelisest elektrist tuumajaamani – mis on mis ja mis sobiks Eestile?

12.06.19 ... Üha põletavam on küsimus, millised energiatootmise viisid võiksid tulla praeguse põlevkivil põhineva tehnoloogia kõrvale. Tuumajaam? Tuulikud? Päikesepatareid? Mis on mis ning mis millise tehnoloogia eelised ja puudused Eestis, sellest tegi ülevaate energeetikahuviline Hillar Toomiste.

Doktoritöö: Eesti liivarandades võib radioaktiivsus olla kõrgem mineraalide tõttu

17.06.19 ... Nii rasked kui ka kergemad mineraalid võivad põhjustada randades kõrgenenud radioaktiivsust, nii selgub Tallinna Ülikoolis täna kaitstavast väitekirjast.

Kaks tundi nädalas looduse rüpes on tervisele hea

17.06.19 ... Looduses olla on tervislik. Briti teadlased said sellele tõdemusele uut tuge, kui uurisid läbi peaaegu 20 000 inglase kohta varem kogutud küsitlusandmed.

Kas laulupidu on jätkusuutlik?

17.06.19 ... "Aus vastus on, et ei tea," vastab Tallinna Ülikooli kooridirigeerimise dotsent Raul Talmar. Miks ta nii arvab, selgitab ta ühe minuti loengus.

Süvameres on plastsaastet rohkemgi kui pinnavetes

16.06.19 ... Plastsaaste jätkab võidukäiku. Teadlased on leidnud pisikesi plastiosakesi ka sügavalt mereveest ja seal elavatest olenditest.

Väikese Annabeli haiguses on süüdi mutatsiooniga geeniperekond

15.06.19 ... Kolmekuusel Annabelil on spinaalne lihasatroofia, lühidalt SMA. Selle geenihaigusega lapsed ei ela tavaliselt pikalt. Mis see on, miks see tekib ning kuidas maailma kalleimaks geeniraviks peetav ravim toimib - ERR Novaator ja "Aktuaalne kaamera" uurisid seda lähemalt.

Doktoritöö: viljakuse langus kimbutab just kõhukaid mehi

14.06.19 ... Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöös leidis kinnitust tõsiasi, et meeste vööpiirkonna rasvumine mõjutab negatiivselt nende viljakusnäitajaid. Viljatusmurede leevendamiseks peavad mehed pöörama tähelepanu oma eluviisile: magama, piirama alkoholitarvitamist, liikuma ja sööma rohkem juur- ja puuvilju.

Europa merevesi võib olla soolane

14.06.19 ... Jupiteri kuu Europa on soolane: tema pinnal leidub rohkesti naatriumkloriidi, tavalist keedusoola. See aga viitab, et soolane võib olla ka Europa pinnaaluse ookeani vesi.

Ümber ilma seilanud vesinikulaev inspireerib eesti teadlasi

13.06.19 ... Tallinnas peatus maailma esimene vesiniklaev Energy Observer. Laeva meeskonna eesmärk on propageerida vesinikkütuste kasutamist maailmas. Ka eesti teadlased näevad selles suurt potentsiaali.

Ametnikud: teadusuuringud, eetika ja andmekaitse vajavad terviklikku lahendust

13.06.19 ... Teadust on vaja teha ja tehnoloogiaid arendada – nii saab ühiskond uusi teadmisi ja võimalusi, mis ühel või teisel moel elu paremaks muudavad, olgu see siis ravimite, taimesortide või tehnika vallas. Eesti unikaalsus oma e-lahenduste ja andmekogudega annab teadusele ulatuslikke võimalusi, kui vaid suudame mõistlikult korraldada nii eetika kui andmekaitse hindamise, leiavad sotsiaalministeeriumi ametnikud Nele Nisu ja Kristel Niidas.

Otse kell 16.15: president kutsus teadlased, poliitikud ja ettevõtjad teadusleppe arutelule

13.06.19 ... President Kersti Kaljulaid kutsus tänaseks kokku teaduse rahastamise arutelu, pärast mida jagavad president, peaminister Jüri Ratas ja Eesti Teaduste Akadeemia liige Lauri Mälksoo avalikkusele arutatust infot. Orienteeruvalt kell 16.15 algavat pressikonverentsi näeb otsepildis portaalis Novaator.err.ee.

Teadlaste soovitus Tallinnale: Reidi teel peaks piirkiirus olema 40 km/h

12.06.19 ... Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) koostatud uuringu kohaselt oleks õige, kui rajataval Reidi teel oleks sõidukitele kehtestatud piirkiiruseks 40 km/h.

Kuu hiidkraatri all varjub üüratu hulk metalli

12.06.19 ... Kuu kõige suurema kraatri all asub suur kamakas tihedat ainet, arvatavasti kraatri tekitanud hiiglaslikust asteroidist pärit metalli.

Tehnikaülikooli seade muudab päikesepaneelid märgatavalt tootlikumaks

12.06.19 ... Kogu maailm liigub paratamatult säästvama eluviisi poole. Keskkonna säästmine eeldab mõistagi senise elustiili ülevaatamist ning uute, säästlikemate lahenduste kasutuselevõttu ka meie igapäevatarbimises.

Kaubandussõja areng mõjutab Hiina muldmetallide kaudu ka Eestit

12.06.19 ... Muldmetallid on 17 haruldast metalli, mida kogu maailma elektroonikatööstus vajab ja need tulevad suures osas Hiinast. Näiteks USA tehnikatööstus sõltub 80 protsenti Hiina muldmetallide ekspordist. Hiina aga ähvardab USA-le muldmetallide eksporti piirata ja see mõjutab ka Eestit, kust ühena vähestest riikidest maailmas neid metalle saab.

Eesti uus hirmus probleemliik on kiritigu

11.06.19 ... Meie aednike kurb kogemus sai teadusliku kinnituse – meil on tõepoolest väga palju tigusid. Täpsemalt, Eestis on peaaegu kümme korda rohkem tigusid kui Euroopa parasvöötme metsades keskmiselt. Enamik neist kiriteod.

Viimase sajandiga suri välja sadu taimeliike

11.06.19 ... Viimase 250 aasta jooksul on surnud välja ligi 600 liiki seemnetaimi. Tempo ületab looduslikku väljasuremiskiirust sadu kordi, leiavad Briti ja Rootsi teadlased.

Täies jõus inimesed kubisevad mutatsioonidest

11.06.19 ... Suurema osa inimeste väliselt tervetes kudedes leidub mutatsioone, millest osa võivad viia halbade asjaolude kokkulangemisel vähi tekkeni, leiavad uuel meetodil tuhandeid koeproove uurinud teadlased.

Tehnikaülikooli mudel aitab ennetada diabeedihaigel jala amputeerimist

11.06.19 ... Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) IT-teaduskonna tudeng lõi magistritöös mudeli, mis aitab ennustada 90-protsendilise täpsusega diabeedi patsientide jalahaavandite paranemise tõenäosust ja seda, kas diabeedi tüsistus võib lõppeda amputeerimisega.

Eesti kahlajatele on ohuks rannaniidu metsastumine

11.06.19 ... Viimase 50 aastaga on Euroopa märgalad kahanenud 50% ning samas rütmis elupaiga hävimisega on vähenenud ka kahlajate arvukus.

Doktoritöö: taksondusel oli kandev roll Eesti autostumisel ja moderniseerumisel

11.06.19 ... Tehnoloogia arengul oli keskne roll Eesti ühiskonna moderniseerumisel, selgub Tallinna Ülikooli värskest doktoritööst. Riho Paramonov uuris oma väitekirjas moderniseerumist avaliku privaattranspordi ehk voorimeeste ja taksojuhi teenuste võrdlemise kaudu 20. sajandi algusest teise maailmasõja alguseni.

Rahutute jalgade sündroomi võib põhjustada teatud kõhubakterite vohamine

11.06.19 ... Kihelus ja pakitsus jalgades ning lihaste kontrollimatud tõmblused, mis segavad uinumist ja und. Seda nimetatakse rahutute jalgade sündroomiks, mis on neuroloogiline häire ning seni pole päris täpselt teada, mis seda põhjustab. Stanfordi Ülikooli uneuurijad pakuvad aga välja ühe võimaliku põhjuse.

Must auk tõmbab end ümbritseva aineketta liistule

11.06.19 ... Astrofüüsikud on lõpuks ometi leidnud vastuse aastakümnete eest kerkinud küsimusele: kas pöörlev must auk suudab end ümbritseva gaasi- ja tolmuketta niiöelda liistule tõmmata?

Astronoomia Liit otsib eksoplaneetidele suupäraseid nimesid

10.06.19 ... Rahvusvaheline Astronoomia Liit kuulutas välja konkursi sadakonnale Päikesesüsteemist väljaspool asuvale planeedile nime leidmiseks. Eestlastele usaldati 2008. aastal leitud gaasihiid XO-4 b.

Roomlaste õhusaaste jahutas kliimat

10.06.19 ... Inimese mõju kliimale ei ole mingi uue aja nähtus. Isegi mitte keskaja nähtus. Teadlased väidavad nüüd, et juba Rooma keisririigi ajal mõjutas inimtegevus Euroopa keskmist õhutemperatuuri – ainult et mitte soojemaks, vaid külmemaks.

Teadlased pakuvad uue ja täpsema meetodi mehe viljakuse hindamiseks

10.06.19 ... Birminghami Ülikooli teadlaste meetod võimaldab mehe viljakust hinnata uut moodi ja täpsemalt kui senised meetodid. Väljatöötatud meetodi tarkvara on vabavarana kättesaadav kliinilisteks katsetusteks üle maailma ning pärast 70 aastat seniste "silma järgi" meetodite kasutamist võiks see olla tulevikumeetod mehe viljakuse hindamisel.

Marju Kõivupuu: jänese õhkamine ehk mis maksab meie igapäevane prügi?

10.06.19 ... Folklorist Marju Kõivupuu selgitab, kuidas tekkis pürgi meie esivanematel, mida nad sellega peale hakkasid ja mida me võiksime neilt õppida, et tänapäevast prügiuputust ohjeldada. Muu hulgas võiks iga inimene endalt küsida kui palju ma kulutan igas kuus töötunde, et lubada endale prügi?

Elevant tunneb lõhna järgi toidu kogust

08.06.19 ... Elevandil on toidu peale hea nina. Koguni nii hea nina, et elevant oskab puhtalt lõhna järgi vägagi hästi ka toidu kogust hinnata.

Teadlased leidsid inimeste vastupidavuse piiri

07.06.19 ... Inimesed võivad küll väita, et nende võimetel pole piire, kuid värske uuringu põhjal pole võimalik siiski alusbioloogiast kõrvale hiilida. Pikaajalise pingutuse korral hakkab keha oma sisemisi energiavarusid ammendama tüüpiliselt juba pärast 4000 kilokalori põletamist, leiavad ultramaratoni jooksnud sportlasi uurinud teadlased.

Pentakvark koosneb mesonist ja barüonist

07.06.19 ... Pentakvark, eriskummaline pisiosakeste ühendus, mis avastati Suures Tuumaosakeste Põrgutis LHCs neli aastat tagasi, on hakanud füüsikutele oma saladusi ilmutama.

Tehnikaülikooli teadlaste uuring aitab ehitada puitmaju tulekindlamaks

06.06.19 ... Tehnikaülikooli ehituskonstruktsioonide uurimisrühm analüüsis neli aastat puitkonstruktsioonide tulepüsivust, võttes sealjuures arvesse ka ehituses kasutatud isolatsioonimaterjalide mõju. Mis kasu saab Eesti ettevõtlus sellest tööst, selgub ERR Novaatori ja "Aktuaalse kaamera" teaduslugude seeria uuest loost.

Teadlane: mida rohkem teid me autodele ehitame, seda rohkem autosid tuleb

06.06.19 ... Sõiduteede laiendamine toob juurde autosid ning isegi kui see ajutiselt ummikuid vähendab, siis 6 kuu jooksul on autosid sedavõrd palju juurde tulnud, et ummikud taastuvad, leiab Harvardi Ülikooli linnaplaneerimise professor Andres Sevtšuk, kelle sõnul uuel Reidi teel ummikud ei vähene.

Röövkala hambad paistavad läbi tänu nanokristallidele

06.06.19 ... Sügaval ookeanis elab aplaid ja ohtlikke röövkalu, näiteks hiilgav ülemsuu. Selline ongi selle kala nimi, nõelsuulaste sugukonnast kiiruimeliste klassist, kes on ise must nagu öö, aga tema teravad hambad on läbipaistvad.

Teadlaste protest Tartus: pole päris selge, millele teaduse lisaraha läheks

05.06.19 ... Tartusse haridusministeeriumi ette kogunes kolmapäeval üle kahesaja teadlase ja tudengi, kellele teeb muret teaduse vähene rahastus. Plakatite ja ruuporiga teadlased nõudsid, et riik kaaluks ümber oma prioriteedid ning tõstaks teadusrahastuse osa SKP-st ühe protsendini, nagu lugabtud teadusleppes, samas oldi veidi erinevatel seisukohtadel, mille jaoks lisanduvat raha kasutataks.

Rahvusliku identiteedi kujunemiseks tuleb ületada kultuuride vahelised vastuolud

05.06.19 ... Noorte integratsioonile aitaks kaasa nende kogetud negatiivsete stereotüüpide korrigeerimine meedias. Selliste järeldusteni jõudis mitmekultuurilisi noori uurinud Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilane Elisa Monticelli.

Uuring: tervetel rasedatel pole otsest vajadust võtta toidulisandeid

05.06.19 ... Millised lapseootel naised üldjuhul kindlasti apteegist endale rasedusaegseid toidulisandeid ostavad ja kas see aitab ennetada näiteks enneaegset sündi? Seda uurisid Tartu Ülikooli arstiteadlased ning tulemused ütlevad, et tervetel rasedatel pole üldjuhul tarvis vitamiine ja mineraale lisaks võtta. Lugu ilmub ERR Novaatori ja "Aktuaalse kaamera" teaduslugude sarjas "Mis kasu on teadusest Eestile?"

Teadusagentuuri hindamisnõukogu: osapooled peavad teadusleppest kinni pidama

05.06.19 ... Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu leiab oma avalikus pöördumises, et kõik osapooled peaksid kinni pidama möödunud aasta detsembris sõlmitud teadusleppest.

Päikese aktiivsust võivad kujundada planeedid

05.06.19 ... Iga 11 aasta tagant ilmub Päikese palgeile hulgaliselt tumedaid plekke ja pulbitseb rohkesti loiteid, seejärel saabub aga taas rahulikum ajajärk. Aktiivsusmaksimume on tugevamaid ja nõrgemaid, kuid nende tulek on regulaarne.

TalTechi teadlaste prinditud luu päästis noore naise jala amputeerimisest

04.06.19 ... Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) teadlased printisid 29-aastasele neiule titaanist uue kontsluu ning aitasid nii poolteist aastat karkudel olnud neiu taas omal jalal kõndima. Mis kasu on teadusest Eestile? Sellele küsimustele vastab ERR Novaatori ja "Aktuaalse kaamera" teaduslugude sari, millest üks on nüüd teie ees.

Autoklaas kui vahend pääsukeste arvukuse uurimiseks

04.06.19 ... Hulk inimesi läbib autoga aasta jooksul ühte ja sama teekonda sadu kordi. Et selline kahe punkti vahel pendeldamine ei oleks pelgalt kulgemine, kasutas Taani ornitoloog Anders Pape Møller roolis veedetud aega teadusandmestiku kogumiseks.

Teadlased: kärbitud Reidi tee lahendusega kasvavad ummikud kahekordseks

04.06.19 ... Võrrelnud kahte varianti Reidi tee liikluslahendusest – algset liikluslahendust ja kärbitud sõiduradade arvuga varianti, leidsid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased, et tipptundidel väheneb ristmike summaarne ooteaeg algse variandi puhul vähemalt kaks korda. Suurem liiklusruum on kasulik kõigile liiklejatele, sest see rahustab ja tagab ohutu liiklemise autojuhtidele, vähendamata ruumi, mis eraldatakse kergliiklejaile.

SpaceXi internetisatelliidid teevad astronoomidele muret

04.06.19 ... Astronoomid on mures Elon Muski ettevõtte SpaceX uute sidesatelliitide pärast, mis võivad segada tähistaeva vaatlusi.

Teadlaste soovitused üha kasvava hulga üksildaste vanameestega toimetulekuks

03.06.19 ... 65-aastasel inimesel Eestis on keskmiselt ees veel 18,7 eluaastat, mis aga sageli mööduvad üksilduses. Eakate üksildus muutub üha vananevas ühiskonnas järjest tõsisemaks probleemiks. Selleks, et eakatel, iseäranis eakatel meestel oleks kogukonnas jätkuvalt oma koht ning nad poleks ühiskonnale koormaks, pakuvad sotsiaalteadlased riigile rea lahendusi.

Neptuuni moodi planeet tiirleb tähele üllatavalt lähedal

03.06.19 ... Astronoomid on avastanud Neptuuni suuruse planeedi sealt, kus sellist planeeti ei oleks olema pidanud.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: