Varia

Keskkonnasõbralik nutipasta võtab potis õige kuju

17.05.21 TEHNIKA ... Pastaroogi on väga mitmesuguseid: torujad penned, kruvijad fusillid, lintjad tagliatelled, liblikjad farfalled. Mure on aga selles, et pastatoodete transpordil veetakse tihtilugu rohkesti õhku, makaronide puhul näiteks on õhku pakis umbes 60 protsenti.

Inimliigi tekkele aitas kaasa ka väikeaju

17.05.21 PSÜÜHIKA ... Küsimust, mis tegi ahvist inimese, on küsitud alates evolutsiooniteooria välja käimisest. Vastuseid on teadagi mitmeid, kuid nüüd lisab rühm Ameerika teadlasi aruteluväljale oma uurimistulemuse.

Pronksiaegne DNA paljastas stepirahvaste mõju Itaalia poolsaarele

14.05.21 AJALUGU ... Varasemad uuringud on näidanud, et pronksiaja (2200-900 eKr) alguses ja sellele eelnenud perioodil segunes Euroopa rahvastik stepi päritolu populatsiooniga. Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel valminud ning DNA analüüsil põhinenud uuring andis uusi tõendeid selle kohta, et nimetud demograafiline muutus toimus ka Itaalia poolsaarel. Lisaks selgus, et muutused rahvastikus kattusid muutustega matusekommetes.

Planeeditekkekettas leidub metanooli

14.05.21 UNIVERSUM ... Astronoomid on avastanud tähe ümber laiuvast planeeditekkekettast metanooli, orgaanilist ainet, millest võiks edaspidi tekkida aminohappeid ja valke, teadaolevate eluvormide jaoks hädavajalikke ühendeid.

Ninast leitud antikehad annavad lootust koroonaviiruse leviku pidurdumiseks

13.05.21 TERVIS ... mRNA-põhist koroonavaktsiini saanud inimeste ninas ja suus leidub viirust tõrjuda aitavaid antikehi. Uuring lisab lootust, et peale haigestumise ära hoidmise vähendab vaktsiin vähemalt noorte seas ka võimalust viiruse levitamiseks.

Voyager kuuleb tähtedevahelise plasma kohinat

11.05.21 UNIVERSUM ... Päikesesüsteemist välja lennanud NASA kosmosesond Voyager 1 on nüüd kuulnud, kuidas kohiseb tähtedevahelise ruumi plasma.

Naisjuhid muudavad omavalitsused lapsesõbralikumaks

10.05.21 ÜHISKOND ... Naiste arv kohalike omavalitsuste volikogudes on seotud sellega, kui lapsesõbralikku poliitikat omavalitsus ellu viib, selgub Tartu Ülikooli teadlaste uuringust.

Sahinakõlar võiks hoiatada rändlinde tuuliku eest

10.05.21 LOODUS ... Tuuleenergia väidetakse olevat sõbralik ja nunnu, kuid lindude jaoks, kes tuulikulabaga pihta saavad, mitte nii väga. Ameerika teadlased pakuvad nüüd välja, et linde võiks turbiinidest eemal hoida niinimetatud valge müraga.

Veenuse ööpäeva pikkus kõigub mitukümmend minutit

10.05.21 UNIVERSUM ... Veenuse püsipaksu pilvkatte varjust on teadlased kätte saanud uusi teadmisi meie naaberplaneedi põhisuuruste kohta. Selgub, et ööpäeva pikkus kõigub Veenusel päris märgatavalt, planeedi tuum on aga enam-vähem sama suur kui meie maakera oma.

Suur aju ajab pikalt haigutama

07.05.21 LOODUS ... Haigutus ei tarvitse sugugi olla igavlemise tunnus. Pigem võib haigutuse pikkus olla hoopis aju suuruse märk.

Astronoomid avastasid kaheksa ülikiirelt vilkuvat pulsarit

06.05.21 UNIVERSUM ... Astronoomid teatavad, et on avastanud korraga kaheksa haruldast taevakeha, niinimetatud millisekundpulsarit.

Nahkhiir arvestab helikiirust sünnipäraselt

05.05.21 LOODUS ... Nahkhiired suudavad esemete kaugust väga täpselt hinnata neilt tagasi peegeldunud ultrahelisignaalide põhjal.

Telefonivaatamine on nakkav

04.05.21 PSÜÜHIKA ... Kas olete tähele pannud, et kui keegi vaatab telefoni, siis kipuvad teisedki ümberkaudsed sama tegema. Itaalia teadlased on seda nähtust nüüd isegi päris süvenenult uurinud.

Lumepüü sisemine kell tiksub ka polaarpäeva ajal

03.05.21 LOODUS ... Kaugel põhjas on pikk polaaröö ja pikk polaarpäev, kuid värskest teadusuuringust ilmneb, et kohalikel lindudel tiksub sisemine elutalitluslik ööpäevarütm sellest hoolimata järjekindlalt edasi.

Liustikud sulavad kiiremini kui eales

30.04.21 KESKKOND ... Maailma liustikud sulavad üha kiiremini. Satelliitmõõtmised näitavad, et jääd ja lund kaob praegu liustikelt aastas keskmiselt 31 protsenti rohkem kui alles 15 aastat tagasi.

Looma ere värv ei valeta: kui sööd, siis kahetsed

29.04.21 LOODUS ... Kui mõni loom, näiteks konn või putukas on kriiskavalt eredat värvi või silmapaistvalt kontrastse mustriga, siis saadab ta sellega võimalikele vaenlastele hoiatussignaali.

Koroonaviirus hävib kuuma käes vähem kui sekundiga

28.04.21 TERVIS ... Teadlased on avastanud koroonaviirusel SARS-CoV-2 uue nõrga koha. Ameerika Ühendriikides tehtud katse näitas, et see kogu maailma enam kui aasta jooksul pinge all hoidnud haigusetekitaja muutub mõõdukas kuumuses peaaegu silmapilkselt ohutuks.

Maa kattus koorega arvatust palju varem

27.04.21 KESKKOND ... Kui maakera tekkis, siis mõnda kattis teda vedel magma. Ühel ilusal hetkel moodustus aga tükike tahket maakoort ja peagi tekkisid juba suured mandrid.

Uuring: maailmas on elanud 2,5 miljardit türannosaurust

26.04.21 LOODUS ... Türannosaurused olid hirmuäratavad hiidsisalikud, kes elasid kriidiajastul praeguse Põhja-Ameerika lääneosas. Nüüd on teadlased välja arvutanud, kui palju neid loomi kogu nende olemasolu aja vältel kokku üleüldse elas.

Proxima Centauril sähvatas ennenägematult võimas loide

26.04.21 UNIVERSUM ... Päikesesüsteemi lähima naabertähe Proxima Centauri peal sähvatanud ülivõimas loide lubab arvata, et elutingimused tähe ümber tiirleval Maa moodi planeedil ei ole sugugi kiita.

Insenerid muutsid plasti uudseks andmekandjaks

23.04.21 TEHNIKA ... Inimkond tekib igal aastal võrreldes varasemaga hüppeliselt rohkem andmeid, samas muutub andmekandjate keskmine eluiga üha lühemaks. Rühm USA teadlasi esitlevad nüüd meetodit andmete tillukeste plastimolekulidena talletamiseks, mis võimaldaks säilitada neid tuhandeid aastaid.

Lugeja küsib: kas sääsed levitavad koroonat?

22.04.21 LUGEJA KÜSIB ... Kui putukateadlaste sõnul algab Eestis peagi sääsehooaeg, tekkis Novaatori lugejal küsimus, kas sääsed kannavad uut koroonaviirust edasi ja süvendavad seeläbi pandeemiat. Vastab Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner.

Lilled eelistavad tolmeldajatena linde putukatele

21.04.21 LOODUS ... Evolutsioon on võimas jõud. Euroopast Ameerikasse viidud lilledel on uues kasvukeskkonnas juba mõnekümne põlvkonna järel õiekuju muutunud. Värske teadusuuring selgitas, miks.

NASA-l õnnestus edukalt Marsil helikopterit lennutada

19.04.21 UNIVERSUM ... Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA teatas esmaspäeval, et punasel planeedil õnnetus edukalt õhku tõusta ja maanduda tillukesel helikopteril Ingenuity.

Keerulised ilmaolud kasvatavad sõjaohtu

14.04.21 ÜHISKOND ... Ilmast oleneb maailmas palju, muu hulgas sõdade puhkemine. Ameerika ja Lõuna-Korea teadlased on nüüd uurinud iidsetest ürikutest välja ilma ja sõjategevuse seoseid Korea ajaloos.

Hallhundid trotsisid jääaega hobuste abil

12.04.21 LOODUS ... Kanadas Yukoni metsades ja tundrates elavad hallhundid on ühed suuremad kiskjad, kel õnnestus üle elada viimase jääaja lõpus ehk ligikaudu 11 700 aastat tagasi aset leidnud väljasuremislaine. Värske teadustöö selgitab, et hallhuntide säilimisele aitas kaasa nende paindlik toidumenüü, millest märkimisväärse osa moodustasid hobused.

Teadlased eraldasid esimese üdini loodusliku sinise toiduvärvi

09.04.21 TEHNIKA ... Sinist toiduvärvi on loodusest väga raske leida. Nüüd eraldas rahvusvaheline teadlasrühm esimese täiesti loodusliku sinise pigmendi, proovis selle järele ja leidis ka võimaluse, kuidas uut toiduvärvi suures koguses toota.

Maale langeb aastas üle 5000 tonni kosmosetolmu

09.04.21 UNIVERSUM ... Aeg-ajalt kukub Maale meteoriite, mõni suurem, mõni väiksem, kuid uudiseid neist ei kuule me iga päev. Veel harvem kuuleme uudiseid aga mikrometeoriitidest, hoolimata sellest, et neid väga pisikesi terakesi langeb Maale pideva voona.

Parimas tööeas eestlased helistavad kõige rohkem omasugustele

09.04.21 ÜHISKOND ... Eestis hoiavad kõige rohkem omaette tööealised eestlased, kes helistavad rohkem samast soost, samas vanuses ja sama keelt kõnelevatele kaasmaalastele. Teistes vanuserühmades ja muukeelsete elanike seas sellist segregatsiooni näha ei ole, leidsid Tartu Ülikooli teadlased mobiiliandmete põhjal.

Gaasplasma võib aidata tulevikus vähktõbe ravida

08.04.21 TERVIS ... Vähk on Eestis surmapõhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal ja seetõttu on uute tõhusamate ravimeetodite leidmine väga oluline. Üks paljutõotav võimalus on madalatemperatuurilise gaasplasma kasutamine, kirjutab Tartu Ülikooli inimese füsioloogia kaasprofessor Sirli Raud.

Uudsed pinnakatted puhastavad õhu kahjulikest viirustest ja bakteritest

07.04.21 TEHNIKA ... Uudseid siseruumide õhupuhastuse materjale saaks lõimida lähitulevikus nii ehitistesse kui ka seadmetesse, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli dokorant-nooremteadur Jekaterina Sydorenko.

Teadlased leidsid, miks külm hambavalu tekitab

30.03.21 TERVIS ... Suvi pole enam mägede taga ja kihk süüa jäätist või juua külmi jooke võib muuta taas päevakajaliseks hammaste ülitundlikkuse. Rahvusvaheline teadlasrühm on nüüd täpsemalt välja selgitanud, miks külm hambad valutama paneb ja kuidas seda tulevikus leevendama.

Uus pilt paljastab musta augu tugeva magnetvälja

25.03.21 UNIVERSUM ... Kahe aasta eest palju tähelepanu tõmmanud hiigelsuur must auk särab taas pildil, seekord polariseeritud kiirguses.

Lugeja küsib: kui hea on kasutada närimiskummi?

18.03.21 LUGEJA KÜSIB ... Novaatori lugejatel tekkisid küsimused, mida arvab stomatoloog närimiskummi, näiteks Orbiti kasutamisest, eriti pärast söögikordi. Vastab Tartu Ülikooli lastestomatoloogia kaasprofessor Jana Olak.

Esimese vaktsiinisüsti saanud inimene võib endiselt teisi nakatada

12.03.21 TERVIS ... Üks oluline koroonavaktsiine puudutav küsimus seisneb selles, kas ja mil määral on vaktsineeritud inimesed nakkusohtlikud. Ammendavate vastuste jaoks on teadlastel veel liiga vähe andmeid, sest massiline vaktsineerimine alles käib ja piirangud veel kehtivad. Ometi võib teatud optimistlikke järeldusi olemasolevate uuringute põhjal juba teha.

Õietolm võib koroonanakkust mahitada

09.03.21 TERVIS ... Teadlased on avastanud, et koroonaviirus SARS-CoV-2 võib inimeste vahel hõlpsamini levida, kui õhus on rohkesti õietolmu.

Naeratamine võib leevendada füüsilist valu

08.03.21 PSÜÜHIKA ... Siiras naeratus kaunistab inimest, kuid mitte ainult – teadlased on välja selgitanud, et naeratamine võib leevendada ka füüsilist valu. Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping kirjutab sellest lähemalt.

Mälugeen aitab rabapistrikku pikal rändel

08.03.21 LOODUS ... Rändlindudel on rändamine veres, õigupoolest geenides. Hiina, Vene ja Briti teadlased väidavad end olevat leidnud varasemast tugevamat tõendust, et lindudel leidub niiöelda rännugeene.

Tulemäed valgustavad kauge planeedi ööd

08.03.21 UNIVERSUM ... Planeediteadlased annavad teada, et kauge planeedi LHS 3844 b ööpoolkeral võib pursata palju vulkaane.

Reoveeuuringu põhjal ei hakka nakatunute arv vähenema veel niipea

05.03.21 TERVIS ... Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu värsked tulemused näitavad, et viirusesisaldus on endiselt suur üle kogu Eesti kogutud proovides. Eelnevalt nähtu põhjal püsib positiivse koroonaproovi andnute arv kõrge ka järgnevatel päevadel ja uute piirangute mõju on näha kõige varem nädala pärast.

Lugeja küsib: miks puit alati tumedamaks läheb?

05.03.21 LUGEJA KÜSIB ... Algselt heledad või lausa valgena mõjuvad puitinterjöörid võivad aastatega omandada pruune, kollaseid ja oranžikaid varjundeid. Novaator uuris, miks selline "oravapesa" efekt tekib.

Analüüs: koroonaviirus vähendas CO2 heitmeid vaid ajutiselt

04.03.21 KESKKOND ... Kuigi möödunud aastal puhkenud pandeemiale järgnenud piirangud viisid ajaloo suurima süsinikuheitmete vähenemiseni, olid detsembriks need juba taas sama kõrged kui aasta varem. Alates Pariisi kliimaleppe sõlmimisest on suutnud oma CO2 emissioone vähendada vaid 64 riiki, nähtub värskest analüüsist.

Tindikala läbis edukalt "vahukommikatse"

04.03.21 LOODUS ... Limustel on inimestega veel rohkem ühist kui seni arvatud, ja seda täiesti heas mõttes.

Eesti suurjärvi muserdavad nii inimmõju kui ka tuule muutus

02.03.21 KESKKOND ... Järsud muutused siseveekogude elustikus toimuvad nii inimmõju kui ka loomulike tegurite tagajärjel. Looduslike muutuste taustal inimmõju eristamine on suur väljakutse teadusele, mis eeldab kvaliteetsete seireandmete järjepidevat kogumist. Eesti suurjärvi mõjutavad looduslikest teguritest enim veetaseme kõikumine ja tuule tugevuse muutus.

Läänemere riimvesi on veeorganismidele keeruline, kuid talutav elupaik

25.02.21 KESKKOND ... Teadlased teadsid aastakümneid, et põhjaloomastik tunneb end madala sooslusega Läänemeres halvasti ja on liigivaene, kuid arvasid, et plankton on liigirikas ja riimveega hästi kohanenud. Hiljutiste uuringute valguses on selgunud, et riimvesi on keeruline elupaik ka mere toiduahela aluseks olevale fütoplanktonile.

Hariduslik arvutimäng parandab probleemilahendusoskusi

23.02.21 HARIDUS ... Teadlaste loodud arvutimäng AutoThinking aitab arendada arvuti võimekusi matkivat algoritmilist mõtlemist. Eesti kooliõpilaste seas läbiviidud eksperiment näitas, et esialgu prototüübi faasis olev hariduslik arvutimäng võib saada oluliseks õppevahendiks.

Saja-aastaste eestlaste mikroobid sillutavad teed teiste paremale tervisele

22.02.21 TERVIS ... Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste uuringust selgus, et saja-aastaste eestlaste seedetrakti mikrobioota on liigirikkam ja mitmekesisem kui noortel.

Anna Hints: toiduraiskamisele tõmbaks pidurit kallim prügivedu

19.02.21 KESKKOND ... Sel nädalal kogunes põllumajandus- ja toiduameti (PTA) eestvedamisel aruteluring leidmaks tasakaalu toiduohutuse, poodide äravisatava toidu ja vabatahtlike toidupäästjate tegevuse vahel. Vestluses osales ka hiljuti samal teemal dokumentaalfilmi "Homme saabub paradiis" vändanud filmitegija Anna Hints, kes leiab, et toiduraiskamisele aitaks pidurit tõmmata see, kui toidu annetamine muutuks odavamaks kui prügivedu.

Teadlased järjestasid enam kui miljoni aasta eest elanud mammutite DNA

17.02.21 LOODUS ... Kahe enam kui 1,3 miljoni aasta eest elanud mammuti DNA võimaldab mõista paremini liigiteket ja mammutite kohanemist külma kliimaga. Ühtlasi lükkab rekordi purustav saavutus vanima järjestatud DNA vanuse ligi miljoni aasta võrra kaugemasse minevikku.

Lugeja küsib: kust tuleb toidunimetus hot dog?

17.02.21 LUGEJA KÜSIB ... Pika viineriga sai ehk hot dog on ilmselt tuttav kõigile lugejatele. Mida on aga ühist viinerisaial ja koertel? Vastab Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Meeli Sedrik.

Lugeja küsib

Sul on põletav teadust puudutav küsimus või on sul ettepanek mõne teema sügavamaks kajastamiseks? Klõpsa selle edastamiseks allolevale nupule.

teadusuudiste kokkuvõte

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: