22.09.19 ... Kui šampanjapudelilt lendab kork, paiskub pudelisuust ülehelikiirusel välja külm gaasijuga. Pudelikaelas suure rõhu all olnud süsihappegaas jahtub ja kondenseerub järsult ning pahvatab pilvise joana.

21.09.19 ... Tartu Ülikooli meediauurijad panid tudengid sotsiaalmeediapaastule. Nende värskelt avaldatud uuringust selgub, et see paast tekitas üksjagu kõrvalnähtusid ning päris ilma sotsiaalmeediata tänapäeva noor põlvkond siiski hakkama ei saa.

20.09.19 ... Aasias elanud denisi inimeste geene uurinud teadlastel õnnestus välja selgitada, milline võis välja näha Siberi koopas umbes 75 000 aasta eest elanud tüdruk.

20.09.19 ... Liblikas on tore värviline elukas, aga mis toimub tema pisikeses peas? Mida saab välja lugeda tema pilgust? Ja tunnaldest? Miks mõned liblikad on lihtsameelsed ja teised "teravad pliiatsid"?

20.09.19 ... Sadu miljoneid aastaid tagasi läks Maa kliima külmemaks, sest Marsi ja Jupiteri vahel põrkasid omavahel kokku kaks asteroidi. Nii väidavad teadlased, kes on uurinud vanu settekivimeid.

19.09.19 ... Ka kõva pakase käes võib sadada pikalt uduvihma, mitte lund. Vähemalt Antarktikas on see nii.

19.09.19 ... Arsti juurde minekut seostatakse tihti haiguse või mõne muu tervisemurega, kuid tegelikult on arstil käimine kohustuslik, et vältida soovimatuid terviseprobleeme. Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juhataja dr Margus Punab selgitab Terviseminuti loengus, miks mehed arsti juures käia ei taha.

18.09.19 ... Maaülikooli teadlased viisid Eesti metsades läbi uuringu, millest selgus, et intensiivsemalt seovad õhust süsinikku noored ja keskealised puistud, samal ajal, kui vanemad metsad muutuvad süsiniku allikateks.

18.09.19 ... Ungarist leitud 10 miljoni aastane puusaluu võib aidata paremini mõista, kuidas inimene kahel jalal kõndima hakkas.

18.09.19 ... Ig Nobelid vastasid taas inimkonda "pikalt vaevanud küsimustele" ehk eelmisel nädalal avalikustati taas nn liba-Nobeli preemiad teadustöödele, mis kõigi kriteeriumide kohaselt on teaduslikud, kuid mille uurimisküsimus või eesmärk on kindlasti veidi veider.

18.09.19 ... Radioloogia on kaasaegse meditsiini lahutamatu osa ja radioloogilised uuringud moodustavad järjest suurema osa elanikkonna meditsiinikiiritusest nii Eestis kui ka kogu maailmas. Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli radioloogiakliiniku juhataja Pilvi Ilvese sõnul tuleb elanikkonna kiirguskaitses erilist tähelepanu pöörata lastele ja rasedatele, et vähendada nende radioloogilistest uuringutest saadavaid kiirgusdoose.

17.09.19 ... 26 Eesti sookurge osales suures üle-euroopalises geeniuuringus. Lindude levikut ja geneetiliste populatsioonide eristumist mõjutavad mitmed tegurid - teadlased vaatasid Euroopa sookurgedele tõsisemalt otsa.

17.09.19 ... Lõpmatus sisaldab lõpmata palju võimalusi, kuid mitte alati tingimata kõiki võimalikke võimalusi. Nõnda võiks ülevaatlikult kokku võtta kahe matemaatiku viie aasta pikkuse mõttetöö tulemuse, millega nad lahendasid 50 aastat tagasi püstitatud mõistatuse.

17.09.19 ... Tartu Ülikooli algõpetuse professor Krista Uibu pidas inauguratsiooniloengu "Kuidas toetab õpetaja oma tegevuse kaudu lapse õppimist?". ERR Novaatorist saab loengut järelvaadata.

17.09.19 ... Tänu kaasaegsele meditsiinile saab paljude inimeste jaoks võimalikuks pikem ja täisväärtuslikum elu. Siiski tuleb mõnikord ette olukordi, kus tulemus ei vasta ei patsiendi ega arsti ootustele ning oodatud paranemise asemel patsiendi tervis hoopis halveneb või inimene sureb.

16.09.19 ... Eestist leiti esimest korda palvetajaritsikas. Selle välimuse poolest äärmiselt atraktiivse looma leidsid Pärnumaalt Uulu külast kohalikud lasteaialapsed Heisi Borisova ja Madis Suvisild.

16.09.19 ... Sageli leiavad inimesed, et koolikiusamine on loomulik ja paratamatu osa suureks saamisest, kuid tegelikult on tegu kahjustava suhtega, millel on tagajärjed kogu eluks, selgitab Tallinna Ülikooli koolipsühholoogia külalislektor Kristiina Treial.

14.09.19 ... Kuivõrd sobib majandatav metsamaastik, näiteks raiesmik elupaigaks päevaliblikatele – nii neile, kes vajavad avatud elupaiku, kui ka neile, kelle elu on tihedamalt metsaga seotud, uuris Mari-Liis Viljur, kes kaitses sel teemal doktoritöö Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis.

13.09.19 ... Kas väsimus võiks olla märk raskest haigusest? Aga üliaktiivsus? Info ülekülluse ajastul kimbutab terviseärevus üha rohkemaid inimesi. Millest see tuleb, et inimesed endale tervisehädasid ise välja mõtlevad, selgitab Tartu Ülikooli ja Berliini Humboldti Ülikooli neuroteadlane Jaan Aru.

13.09.19 ... Augusti lõpus Ukraina amatöörastronoomi leitud objekti liikumistrajektoor ja -kiirus on kooskõlas teisest planeedisüsteemist sattunud taevakehaga, kinnitas Rahvusvaheline Astonoomia Liit.

13.09.19 ... Niipea, kui merekilkpkonnapoeg rannaliival munast koorub, asub ta kohe mere poole loivama. Võib arvata, et nii on käitunud kilpkonnapojad paljude põlvede ja tuhandete aastate jooksul.

12.09.19 ... Liigu rohkem, söö mitmekesiselt ja tarvita vähem alkoholi – kõik teavad neid lihtsaid soovitusi, aga ometi on neid siiski raske järgida. Miks inimesed tervislikult ei käitu, kuigi teavad, et peaks, selgitab Tartu Ülikooli ja Berliini Humboldti Ülikooli neuroteadlane Jaan Aru.

12.09.19 ... Ökoloog Aveliina Helm toob välja erinevad viisid, mis aitavad ja mis ei aita kliimaneutraalsuse poole.

11.09.19 ... Kui palju raiuda ja millist metsa raiuda? Paljud argumendid ühe või tiese poolt või vastu vajavad läbimõeldud artuelu, et mitte osutuda lihtsalt rohepesuks, leiab Vikerraadio Rohesäutsus ökoloog Aveliina Helm.

11.09.19 ... Kolmest ravimist koosnev kokteil võib noorendada inimeste DNA-d vähemalt paari aasta võrra, viitab kümnekonna vabatahtlikuga tehtud katse. Kuigi tulemused annavad alust ettevaatlikuks optimismiks, tuleb kontrollida nende paikapidavust suuremahulisemates katsetes.

11.09.19 ... Süvamere põhjast lekkinud metaanil võis minevikus olla seos jääaegadega, selgub Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste osalusel valminud uuringust. Kui palju seda kasvuhoonegaasi lekkis ning milline mõju võis sel olla jääaja vaheldumisel jäävaheajaga, selgitavad edasised uuringud.

11.09.19 ... Jaapani rannikult on leitud teadusele uus vaalaliik. Jaapani vaalapüüdjate jaoks liik siiski uus ei tundu olevat, neil on tema jaoks nimigi olemas, Kurotsuchikujira ehk ligikaudses tõlkes must vaal.

11.09.19 ... Selleks tuleb tõhustada nii ravi kui ka ennetust. Viimastel aastakümnetel on suremus südame-veresoonkonnahaigustesse, eelkõige südame isheemiatõppe ja südamelihase infarkti Eestis kahanenud, kuid see on endiselt suurem Euroopa keskmisest. Edasiseks languseks tuleb vähendada isheemiatõve riskitegureid, nagu suitsetamine ja kõrge vererõhk, ning tõhustada infarktiravi, leidis Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi doktorant Aet Saar oma doktoritöös.

11.09.19 ... Lihtne vastus on, et sööma peaks kiudaineterikast toitu, mis jõuab jämesoolde ja toidab seal kasulikke kõhubaktereid. Ent kuidas tervislikud kiudained meie sooles lagunevad?

10.09.19 ... Eesti lapsed liiguvad koolipäeva vältel nii vähe, et see võib ohustada nende tervist nii täna kui ka tulevikus, näitavad Tartu Ülikooli liikumislabori uuringud.

09.09.19 ... Lihast loobumine on mitme otsaga asi. Briti teadlaste uuring näitab, et taimetoitlaste seas esineb lihasööjatega võrreldes küll vähem südame isheemiatõbe, kuid seevastu tuleb neil rohkem ette insulti ehk ajurabandust.

09.09.19 ... Suurem osa inimesi vajab öösel vähemalt seitse-kaheksa tundi und, kuid on ka neid, kellele täiesti piisab näiteks neljast. Nüüd on teadlased leidnud geeni, mille teatav versioon sellise lühiunelisuse kaasa toob.

09.09.19 ... Sel aastal tekib maakera iga elaniku kohta üle kuue kilogrammi e-jäätmeid. Mis saab meie vanadest kodumasinatest, kui palju neist ümber töödeldakse ja mida saaks iga inimene teha selle jalajälje vähendamiseks räägib minutiloengus Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse lektor Margus Vetsa.

08.09.19 ... Kahe nädala eest avalikuks tulnud Tallinna Tehnikaülikooli euroraha väidetav väärkasutamine vallandas skandaali, mis on teadlaskonda pannud tuliselt arvamusi vahetama. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kus on aga selle skandaali süsteemi sisse kirjutatud vead ning mida annaks teha teisiti.

08.09.19 ... Üha sagedamini otsivad inimesed autotranspordile alternatiivsemaid lahendusi. Miks mitte kasutada jalgratast, selleks on palju häid põhjuseid. Milliseid täpselt, selgitab Vikerraadio rubriik "Rohseäuts".

08.09.19 ... "Oli ainult aja ja koha küsimus, millal taoline skandaal tekib," nendib Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere euroraha võimaliku väärkasutuse skandaali kommenteerides. Tema hinnangul on nüüdsest teadus ühiskonna terava tähelepanu all ja see on ka õigustatud, kuna teadus on saanud ühiskonnas n-ö parketikõlbulikuks.

07.09.19 ... Keskkonnaaktivistid on aastaid rõhutanud vajadust säästa vett, vältida ühekordse plasti kasutamist ja kustutada kodust lahkudes tuled. Värskelt avaldatud kliimaraport tõi esile aga hoopis teise ja veelgi suurema keskkonnavaenlase: meie liigse lihatarbimise. Teemat lahkas Vikerraadio rubriik "Rohesäuts".

06.09.19 ... Loch Nessis ei ela hiiglaslikku juuraajastu koletist, küll aga suuremal hulgal angerjaid, selgub järvest kogutud veeproovides leidunud pärilikkusainet uurinud teadlaste tööst.

06.09.19 ... Matemaatika- ja füüsikaoskust mõõtvates testides sõltub vahe poiste ja tüdrukute kogutavas punktisummas tugevalt testide pikkusest. Uuringu autorite sõnul võiksid aidata tulemused langetada paremaid valikuid nii õpilastel kui ka poliitikakujundajatel.

06.09.19 ... Keravälk kas plahvatab keset tuba suure pauguga või lahkub ruumist ilma suuremaid kahjustusi tegemata. Sellise paralleeli toovad Tartu Ülikooli üliõpilaste esindajad plaaniga kehtestada 1000-eurone aastane õppemaks.

06.09.19 ... Huule-suulaelõhe on maailmas üks enim esinevaid kaasasündinud arenguanomaaliaid. Vietnamis saab selle diagnoosi iga 677. elusalt sündinud laps. Kuna probleem on suur, vajab see terviklikku käsitlust. Vietnamist pärit Tartu Ülikooli doktorant tegi kodumaal esimese huule-suulaelõhega patsientide ravitulemuste uuringu, et parandada väärarenguga seotud tervisekäitumist ning ravi korraldamist ja jälgimist.

06.09.19 ... Mõned inimesed räägivad kiiremini, teised aeglasemalt. Võib tähele panna, et ka mõne keele kõnelejad kõnelevad oma keelt kiiremini kui mõne teise keele kõnelejad oma keelt.

05.09.19 ... Elektrijaamades biomassi põletamine võib kasvatada Eesti CO2 heitmeid, seades kahtluse alla selle kliimasõbralikkuse. Kui metsa targalt majandada, ei pruugi suurem puidupõletamine Eesti metsi kahjustada, kuid teiste riikide kogemuste põhjal ei tasu loota, et kütusevajaduse katmiseks piisab vaid raie- ja puidujääkidest, leiavad teadlased.

05.09.19 ... Mägedes on lund rohkem, kui arvatud. Ameerika teadlaste avastus on tähtis muu hulgas seepärast, et mäestikulumest saavad paljud maailma elanikud joogivett.

04.09.19 ... Tallinna Ülikooli humanitaarteadlane Eneken Laanes pälvis maineka Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandi, mille toel hakkab uurima, kuidas Ida-Euroopa teise maailmasõja ja nõukogude režiimi mälu on jõudnud kirjanduse, filmi ja kunsti kaudu globaalsele areenile.

04.09.19 ... Infoküllases ühiskonnas elades muutub järjest olulisemaks oskus, kuidas teada, millist infot saab usaldada, millist mitte. Värskest uuringust selgub, et inimesed eelistaksid, kui ajakirjandus pöörduks tagasi tugevalt faktipõhise sisu juurde, mida saaks usaldada.

04.09.19 ... Insult on sage neuroloogiline haigus, mis on kõikide haiguste surmapõhjuste seas teisel kohal ja olulisim puude põhjustaja. Tänu viimaste aastakümnete läbimurdele on insult muutunud ravitavaks haiguseks. Siiski on tähtsal kohal kiire tegutsemine, millest oleneb aju närvirakkude säilimine. Insuldi uurimisele on kogu oma karjääri pühendanud Janika Kõrv, kes alustas äsja tööd Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kliinilise neuroloogia professorina.

04.09.19 ... Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudis on valminud doktoritöö, kus kirjeldatakse paanikahäirega patsientide isiksuseomadusi ja uuritakse nende seoseid ravitulemusega.

03.09.19 ... Mõnesaja aasta eest tõsisema hoo sisse saanud aretustöö tõttu erinevad eri koeratõud lisaks välimusele ka aju poolest, selgub enam kui 30 koeratõu aju võrrelnud teadlaste tööst.

03.09.19 ... Loomade suhtlemine helide abil on selgroogsete seas laialt levinud. Selle parimaks näiteks on linnud, sest nende laulu või muid häälitsusi võib kuulda igal ajal.