Varia

Šampanjapudeli avamisel ületab süsihappegaas helikiiruse

22.09.19 ... Kui šampanjapudelilt lendab kork, paiskub pudelisuust ülehelikiirusel välja külm gaasijuga. Pudelikaelas suure rõhu all olnud süsihappegaas jahtub ja kondenseerub järsult ning pahvatab pilvise joana.

Sotsiaalmeediapaast pani tudengeid oma digikäitumist ümber hindama

21.09.19 ... Tartu Ülikooli meediauurijad panid tudengid sotsiaalmeediapaastule. Nende värskelt avaldatud uuringust selgub, et see paast tekitas üksjagu kõrvalnähtusid ning päris ilma sotsiaalmeediata tänapäeva noor põlvkond siiski hakkama ei saa.

DNA paljastas iidse inimlase näo

20.09.19 ... Aasias elanud denisi inimeste geene uurinud teadlastel õnnestus välja selgitada, milline võis välja näha Siberi koopas umbes 75 000 aasta eest elanud tüdruk.

Kammtundlate mõistatus on lahenemas

20.09.19 ... Liblikas on tore värviline elukas, aga mis toimub tema pisikeses peas? Mida saab välja lugeda tema pilgust? Ja tunnaldest? Miks mõned liblikad on lihtsameelsed ja teised "teravad pliiatsid"?

Asteroidide kokkupõrge tegi Maa kliima jahedaks

20.09.19 ... Sadu miljoneid aastaid tagasi läks Maa kliima külmemaks, sest Marsi ja Jupiteri vahel põrkasid omavahel kokku kaks asteroidi. Nii väidavad teadlased, kes on uurinud vanu settekivimeid.

Uduvihma võib sadada ka kõva pakase käes

19.09.19 ... Ka kõva pakase käes võib sadada pikalt uduvihma, mitte lund. Vähemalt Antarktikas on see nii.

Terviseminut: miks mehed arsti juures ei taha käia?

19.09.19 ... Arsti juurde minekut seostatakse tihti haiguse või mõne muu tervisemurega, kuid tegelikult on arstil käimine kohustuslik, et vältida soovimatuid terviseprobleeme. Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juhataja dr Margus Punab selgitab Terviseminuti loengus, miks mehed arsti juures käia ei taha.

Doktoritöö: metsade majandamine mõjutab puistute süsiniku sidumise võimet

18.09.19 ... Maaülikooli teadlased viisid Eesti metsades läbi uuringu, millest selgus, et intensiivsemalt seovad õhust süsinikku noored ja keskealised puistud, samal ajal, kui vanemad metsad muutuvad süsiniku allikateks.

Inimene võis püsti kõndima hakata kohe puu otsast tulles

18.09.19 ... Ungarist leitud 10 miljoni aastane puusaluu võib aidata paremini mõista, kuidas inimene kahel jalal kõndima hakkas.

Ig Nobelid: kui palju sülge toodab 5-aastane ning kumb munand on jahedam?

18.09.19 ... Ig Nobelid vastasid taas inimkonda "pikalt vaevanud küsimustele" ehk eelmisel nädalal avalikustati taas nn liba-Nobeli preemiad teadustöödele, mis kõigi kriteeriumide kohaselt on teaduslikud, kuid mille uurimisküsimus või eesmärk on kindlasti veidi veider.

Lapsed vajavad radioloogilise kiirguse eest paremat kaitset

18.09.19 ... Radioloogia on kaasaegse meditsiini lahutamatu osa ja radioloogilised uuringud moodustavad järjest suurema osa elanikkonna meditsiinikiiritusest nii Eestis kui ka kogu maailmas. Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli radioloogiakliiniku juhataja Pilvi Ilvese sõnul tuleb elanikkonna kiirguskaitses erilist tähelepanu pöörata lastele ja rasedatele, et vähendada nende radioloogilistest uuringutest saadavaid kiirgusdoose.

Eesti sookured on geneetiliselt sarnased Euroopa liigikaaslastega

17.09.19 ... 26 Eesti sookurge osales suures üle-euroopalises geeniuuringus. Lindude levikut ja geneetiliste populatsioonide eristumist mõjutavad mitmed tegurid - teadlased vaatasid Euroopa sookurgedele tõsisemalt otsa.

Lõpmatul loteriil ei taga võitu ka lõpmatu pilet

17.09.19 ... Lõpmatus sisaldab lõpmata palju võimalusi, kuid mitte alati tingimata kõiki võimalikke võimalusi. Nõnda võiks ülevaatlikult kokku võtta kahe matemaatiku viie aasta pikkuse mõttetöö tulemuse, millega nad lahendasid 50 aastat tagasi püstitatud mõistatuse.

Algõpetuse professor selgitab, kuidas õpilasi toetavalt õpetada

17.09.19 ... Tartu Ülikooli algõpetuse professor Krista Uibu pidas inauguratsiooniloengu "Kuidas toetab õpetaja oma tegevuse kaudu lapse õppimist?". ERR Novaatorist saab loengut järelvaadata.

Patsiendiohutuse päev: ka haige ise vastutab enda ravi eest

17.09.19 ... Tänu kaasaegsele meditsiinile saab paljude inimeste jaoks võimalikuks pikem ja täisväärtuslikum elu. Siiski tuleb mõnikord ette olukordi, kus tulemus ei vasta ei patsiendi ega arsti ootustele ning oodatud paranemise asemel patsiendi tervis hoopis halveneb või inimene sureb.

Eestisse jõudis uus lõunamaine loom – palvetajaritsikas

16.09.19 ... Eestist leiti esimest korda palvetajaritsikas. Selle välimuse poolest äärmiselt atraktiivse looma leidsid Pärnumaalt Uulu külast kohalikud lasteaialapsed Heisi Borisova ja Madis Suvisild.

Minutiloeng: kiusamine kui suureks kasvamise "loomulik osa"

16.09.19 ... Sageli leiavad inimesed, et koolikiusamine on loomulik ja paratamatu osa suureks saamisest, kuid tegelikult on tegu kahjustava suhtega, millel on tagajärjed kogu eluks, selgitab Tallinna Ülikooli koolipsühholoogia külalislektor Kristiina Treial.

Doktoritöö: kuhu lendab päevaliblikas, kui kaovad poollooduslikud niidud?

14.09.19 ... Kuivõrd sobib majandatav metsamaastik, näiteks raiesmik elupaigaks päevaliblikatele – nii neile, kes vajavad avatud elupaiku, kui ka neile, kelle elu on tihedamalt metsaga seotud, uuris Mari-Liis Viljur, kes kaitses sel teemal doktoritöö Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis.

Terviseminut Jaan Arult: aju mõtleb kehale välja tervisehädasid

13.09.19 ... Kas väsimus võiks olla märk raskest haigusest? Aga üliaktiivsus? Info ülekülluse ajastul kimbutab terviseärevus üha rohkemaid inimesi. Millest see tuleb, et inimesed endale tervisehädasid ise välja mõtlevad, selgitab Tartu Ülikooli ja Berliini Humboldti Ülikooli neuroteadlane Jaan Aru.

Astronoomid märkasid teist teisest planeedisüsteemist pärit komeeti

13.09.19 ... Augusti lõpus Ukraina amatöörastronoomi leitud objekti liikumistrajektoor ja -kiirus on kooskõlas teisest planeedisüsteemist sattunud taevakehaga, kinnitas Rahvusvaheline Astonoomia Liit.

Lõuna-Aafrikast on leitud äsja koorunud kilpkonnapoegade iidseid jälgi

13.09.19 ... Niipea, kui merekilkpkonnapoeg rannaliival munast koorub, asub ta kohe mere poole loivama. Võib arvata, et nii on käitunud kilpkonnapojad paljude põlvede ja tuhandete aastate jooksul.

Terviseminut Jaan Arult: miks on rohkem liikuda ja vähem süüa ikka nii raske?

12.09.19 ... Liigu rohkem, söö mitmekesiselt ja tarvita vähem alkoholi – kõik teavad neid lihtsaid soovitusi, aga ometi on neid siiski raske järgida. Miks inimesed tervislikult ei käitu, kuigi teavad, et peaks, selgitab Tartu Ülikooli ja Berliini Humboldti Ülikooli neuroteadlane Jaan Aru.

Rohesäuts: maa roll kliimaneutraalsuses

12.09.19 ... Ökoloog Aveliina Helm toob välja erinevad viisid, mis aitavad ja mis ei aita kliimaneutraalsuse poole.

Rohesäuts süsinikust, metsast ja rohepesust

11.09.19 ... Kui palju raiuda ja millist metsa raiuda? Paljud argumendid ühe või tiese poolt või vastu vajavad läbimõeldud artuelu, et mitte osutuda lihtsalt rohepesuks, leiab Vikerraadio Rohesäutsus ökoloog Aveliina Helm.

Teadlastel õnnestus vähendada inimeste bioloogilist vanust

11.09.19 ... Kolmest ravimist koosnev kokteil võib noorendada inimeste DNA-d vähemalt paari aasta võrra, viitab kümnekonna vabatahtlikuga tehtud katse. Kuigi tulemused annavad alust ettevaatlikuks optimismiks, tuleb kontrollida nende paikapidavust suuremahulisemates katsetes.

TTÜ geoloogid: merepõhjast lekkinud metaani ja jääaegade vahel on seos

11.09.19 ... Süvamere põhjast lekkinud metaanil võis minevikus olla seos jääaegadega, selgub Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste osalusel valminud uuringust. Kui palju seda kasvuhoonegaasi lekkis ning milline mõju võis sel olla jääaja vaheldumisel jäävaheajaga, selgitavad edasised uuringud.

Süvameres elutseb senitundmata vaalaliik

11.09.19 ... Jaapani rannikult on leitud teadusele uus vaalaliik. Jaapani vaalapüüdjate jaoks liik siiski uus ei tundu olevat, neil on tema jaoks nimigi olemas, Kurotsuchikujira ehk ligikaudses tõlkes must vaal.

Doktoritöö: suremust südame-veresoonkonnahaigustesse on võimalik vähendada

11.09.19 ... Selleks tuleb tõhustada nii ravi kui ka ennetust. Viimastel aastakümnetel on suremus südame-veresoonkonnahaigustesse, eelkõige südame isheemiatõppe ja südamelihase infarkti Eestis kahanenud, kuid see on endiselt suurem Euroopa keskmisest. Edasiseks languseks tuleb vähendada isheemiatõve riskitegureid, nagu suitsetamine ja kõrge vererõhk, ning tõhustada infarktiravi, leidis Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi doktorant Aet Saar oma doktoritöös.

Mida ma sööma peaks, et kõhubakterid rõõmsad oleks?

11.09.19 ... Lihtne vastus on, et sööma peaks kiudaineterikast toitu, mis jõuab jämesoolde ja toidab seal kasulikke kõhubaktereid. Ent kuidas tervislikud kiudained meie sooles lagunevad?

Viis soovitust lapsevanemale – kuidas oma lapsed liikuma saada?

10.09.19 ... Eesti lapsed liiguvad koolipäeva vältel nii vähe, et see võib ohustada nende tervist nii täna kui ka tulevikus, näitavad Tartu Ülikooli liikumislabori uuringud.

Taimetoitlus tõstab ajurabanduse ohtu

09.09.19 ... Lihast loobumine on mitme otsaga asi. Briti teadlaste uuring näitab, et taimetoitlaste seas esineb lihasööjatega võrreldes küll vähem südame isheemiatõbe, kuid seevastu tuleb neil rohkem ette insulti ehk ajurabandust.

Haruldase mutatsiooniga inimestele piisab neljast unetunnist

09.09.19 ... Suurem osa inimesi vajab öösel vähemalt seitse-kaheksa tundi und, kuid on ka neid, kellele täiesti piisab näiteks neljast. Nüüd on teadlased leidnud geeni, mille teatav versioon sellise lühiunelisuse kaasa toob.

Minutiloeng: mis saab kasutatud külmkapist ja nutitelefonist?

09.09.19 ... Sel aastal tekib maakera iga elaniku kohta üle kuue kilogrammi e-jäätmeid. Mis saab meie vanadest kodumasinatest, kui palju neist ümber töödeldakse ja mida saaks iga inimene teha selle jalajälje vähendamiseks räägib minutiloengus Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse lektor Margus Vetsa.

AK Nädal analüüsis euroraha väärkasutamisele teed sillutavaid vigu süsteemis

08.09.19 ... Kahe nädala eest avalikuks tulnud Tallinna Tehnikaülikooli euroraha väidetav väärkasutamine vallandas skandaali, mis on teadlaskonda pannud tuliselt arvamusi vahetama. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kus on aga selle skandaali süsteemi sisse kirjutatud vead ning mida annaks teha teisiti.

Rohesäuts: 14 põhjust, miks eelistada jalgratast

08.09.19 ... Üha sagedamini otsivad inimesed autotranspordile alternatiivsemaid lahendusi. Miks mitte kasutada jalgratast, selleks on palju häid põhjuseid. Milliseid täpselt, selgitab Vikerraadio rubriik "Rohseäuts".

Intervjuu | Tarmo Soomere: sellised skandaalid on tulnud, et jääda

08.09.19 ... "Oli ainult aja ja koha küsimus, millal taoline skandaal tekib," nendib Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere euroraha võimaliku väärkasutuse skandaali kommenteerides. Tema hinnangul on nüüdsest teadus ühiskonna terava tähelepanu all ja see on ka õigustatud, kuna teadus on saanud ühiskonnas n-ö parketikõlbulikuks.

Rohesäuts: plaani täna, mida Taimsel Teisipäeval süüa teha

07.09.19 ... Keskkonnaaktivistid on aastaid rõhutanud vajadust säästa vett, vältida ühekordse plasti kasutamist ja kustutada kodust lahkudes tuled. Värskelt avaldatud kliimaraport tõi esile aga hoopis teise ja veelgi suurema keskkonnavaenlase: meie liigse lihatarbimise. Teemat lahkas Vikerraadio rubriik "Rohesäuts".

Teadlased järjestasid Loch Nessi järves leiduva DNA

06.09.19 ... Loch Nessis ei ela hiiglaslikku juuraajastu koletist, küll aga suuremal hulgal angerjaid, selgub järvest kogutud veeproovides leidunud pärilikkusainet uurinud teadlaste tööst.

Vahe poiste ja tüdrukute matemaatilistes võimetes kaob pikemate testidega

06.09.19 ... Matemaatika- ja füüsikaoskust mõõtvates testides sõltub vahe poiste ja tüdrukute kogutavas punktisummas tugevalt testide pikkusest. Uuringu autorite sõnul võiksid aidata tulemused langetada paremaid valikuid nii õpilastel kui ka poliitikakujundajatel.

Üliõpilaskond õppemaksust: keravälk tapab tudengeid

06.09.19 ... Keravälk kas plahvatab keset tuba suure pauguga või lahkub ruumist ilma suuremaid kahjustusi tegemata. Sellise paralleeli toovad Tartu Ülikooli üliõpilaste esindajad plaaniga kehtestada 1000-eurone aastane õppemaks.

Vietnamlane parandab eestlaste abiga kodumaal kaasasündinud väärarengu ravi

06.09.19 ... Huule-suulaelõhe on maailmas üks enim esinevaid kaasasündinud arenguanomaaliaid. Vietnamis saab selle diagnoosi iga 677. elusalt sündinud laps. Kuna probleem on suur, vajab see terviklikku käsitlust. Vietnamist pärit Tartu Ülikooli doktorant tegi kodumaal esimese huule-suulaelõhega patsientide ravitulemuste uuringu, et parandada väärarenguga seotud tervisekäitumist ning ravi korraldamist ja jälgimist.

Kiired ja aeglased keeled edastavad infot ühe kiirusega

06.09.19 ... Mõned inimesed räägivad kiiremini, teised aeglasemalt. Võib tähele panna, et ka mõne keele kõnelejad kõnelevad oma keelt kiiremini kui mõne teise keele kõnelejad oma keelt.

Puidu ahju ajamine päästab poliitikud, kuid mitte kliima

05.09.19 ... Elektrijaamades biomassi põletamine võib kasvatada Eesti CO2 heitmeid, seades kahtluse alla selle kliimasõbralikkuse. Kui metsa targalt majandada, ei pruugi suurem puidupõletamine Eesti metsi kahjustada, kuid teiste riikide kogemuste põhjal ei tasu loota, et kütusevajaduse katmiseks piisab vaid raie- ja puidujääkidest, leiavad teadlased.

Mäestikes on arvatust rohkem lund

05.09.19 ... Mägedes on lund rohkem, kui arvatud. Ameerika teadlaste avastus on tähtis muu hulgas seepärast, et mäestikulumest saavad paljud maailma elanikud joogivett.

TLÜ humanitaarteadlased asuvad uurima Ida-Euroopa mineviku jõudmist üleilmsele areenile

04.09.19 ... Tallinna Ülikooli humanitaarteadlane Eneken Laanes pälvis maineka Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandi, mille toel hakkab uurima, kuidas Ida-Euroopa teise maailmasõja ja nõukogude režiimi mälu on jõudnud kirjanduse, filmi ja kunsti kaudu globaalsele areenile.

Valeinfo vohamine sunnib ajakirjandust muutuma usaldusväärsemaks

04.09.19 ... Infoküllases ühiskonnas elades muutub järjest olulisemaks oskus, kuidas teada, millist infot saab usaldada, millist mitte. Värskest uuringust selgub, et inimesed eelistaksid, kui ajakirjandus pöörduks tagasi tugevalt faktipõhise sisu juurde, mida saaks usaldada.

Insuldi korral vananeb aju iga ravita jäänud tunniga enam kui kolm aastat

04.09.19 ... Insult on sage neuroloogiline haigus, mis on kõikide haiguste surmapõhjuste seas teisel kohal ja olulisim puude põhjustaja. Tänu viimaste aastakümnete läbimurdele on insult muutunud ravitavaks haiguseks. Siiski on tähtsal kohal kiire tegutsemine, millest oleneb aju närvirakkude säilimine. Insuldi uurimisele on kogu oma karjääri pühendanud Janika Kõrv, kes alustas äsja tööd Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kliinilise neuroloogia professorina.

Tartu Ülikooli uuring aitab paanikahäirega patsiente personaalsemalt ravida

04.09.19 ... Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudis on valminud doktoritöö, kus kirjeldatakse paanikahäirega patsientide isiksuseomadusi ja uuritakse nende seoseid ravitulemusega.

Aretustöö muutis lisaks koerte välimusele ka nende aju ehitust

03.09.19 ... Mõnesaja aasta eest tõsisema hoo sisse saanud aretustöö tõttu erinevad eri koeratõud lisaks välimusele ka aju poolest, selgub enam kui 30 koeratõu aju võrrelnud teadlaste tööst.

Millest kägu kukub?

03.09.19 ... Loomade suhtlemine helide abil on selgroogsete seas laialt levinud. Selle parimaks näiteks on linnud, sest nende laulu või muid häälitsusi võib kuulda igal ajal.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: