17.05.21 TEHNIKA ... Pastaroogi on väga mitmesuguseid: torujad penned, kruvijad fusillid, lintjad tagliatelled, liblikjad farfalled. Mure on aga selles, et pastatoodete transpordil veetakse tihtilugu rohkesti õhku, makaronide puhul näiteks on õhku pakis umbes 60 protsenti.

17.05.21 PSÜÜHIKA ... Küsimust, mis tegi ahvist inimese, on küsitud alates evolutsiooniteooria välja käimisest. Vastuseid on teadagi mitmeid, kuid nüüd lisab rühm Ameerika teadlasi aruteluväljale oma uurimistulemuse.

14.05.21 AJALUGU ... Varasemad uuringud on näidanud, et pronksiaja (2200-900 eKr) alguses ja sellele eelnenud perioodil segunes Euroopa rahvastik stepi päritolu populatsiooniga. Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel valminud ning DNA analüüsil põhinenud uuring andis uusi tõendeid selle kohta, et nimetud demograafiline muutus toimus ka Itaalia poolsaarel. Lisaks selgus, et muutused rahvastikus kattusid muutustega matusekommetes.

14.05.21 UNIVERSUM ... Astronoomid on avastanud tähe ümber laiuvast planeeditekkekettast metanooli, orgaanilist ainet, millest võiks edaspidi tekkida aminohappeid ja valke, teadaolevate eluvormide jaoks hädavajalikke ühendeid.

13.05.21 TERVIS ... mRNA-põhist koroonavaktsiini saanud inimeste ninas ja suus leidub viirust tõrjuda aitavaid antikehi. Uuring lisab lootust, et peale haigestumise ära hoidmise vähendab vaktsiin vähemalt noorte seas ka võimalust viiruse levitamiseks.

11.05.21 UNIVERSUM ... Päikesesüsteemist välja lennanud NASA kosmosesond Voyager 1 on nüüd kuulnud, kuidas kohiseb tähtedevahelise ruumi plasma.

10.05.21 ÜHISKOND ... Naiste arv kohalike omavalitsuste volikogudes on seotud sellega, kui lapsesõbralikku poliitikat omavalitsus ellu viib, selgub Tartu Ülikooli teadlaste uuringust.

10.05.21 LOODUS ... Tuuleenergia väidetakse olevat sõbralik ja nunnu, kuid lindude jaoks, kes tuulikulabaga pihta saavad, mitte nii väga. Ameerika teadlased pakuvad nüüd välja, et linde võiks turbiinidest eemal hoida niinimetatud valge müraga.

10.05.21 UNIVERSUM ... Veenuse püsipaksu pilvkatte varjust on teadlased kätte saanud uusi teadmisi meie naaberplaneedi põhisuuruste kohta. Selgub, et ööpäeva pikkus kõigub Veenusel päris märgatavalt, planeedi tuum on aga enam-vähem sama suur kui meie maakera oma.

07.05.21 LOODUS ... Haigutus ei tarvitse sugugi olla igavlemise tunnus. Pigem võib haigutuse pikkus olla hoopis aju suuruse märk.

06.05.21 UNIVERSUM ... Astronoomid teatavad, et on avastanud korraga kaheksa haruldast taevakeha, niinimetatud millisekundpulsarit.

05.05.21 LOODUS ... Nahkhiired suudavad esemete kaugust väga täpselt hinnata neilt tagasi peegeldunud ultrahelisignaalide põhjal.

04.05.21 PSÜÜHIKA ... Kas olete tähele pannud, et kui keegi vaatab telefoni, siis kipuvad teisedki ümberkaudsed sama tegema. Itaalia teadlased on seda nähtust nüüd isegi päris süvenenult uurinud.

03.05.21 LOODUS ... Kaugel põhjas on pikk polaaröö ja pikk polaarpäev, kuid värskest teadusuuringust ilmneb, et kohalikel lindudel tiksub sisemine elutalitluslik ööpäevarütm sellest hoolimata järjekindlalt edasi.

30.04.21 KESKKOND ... Maailma liustikud sulavad üha kiiremini. Satelliitmõõtmised näitavad, et jääd ja lund kaob praegu liustikelt aastas keskmiselt 31 protsenti rohkem kui alles 15 aastat tagasi.

29.04.21 LOODUS ... Kui mõni loom, näiteks konn või putukas on kriiskavalt eredat värvi või silmapaistvalt kontrastse mustriga, siis saadab ta sellega võimalikele vaenlastele hoiatussignaali.

28.04.21 TERVIS ... Teadlased on avastanud koroonaviirusel SARS-CoV-2 uue nõrga koha. Ameerika Ühendriikides tehtud katse näitas, et see kogu maailma enam kui aasta jooksul pinge all hoidnud haigusetekitaja muutub mõõdukas kuumuses peaaegu silmapilkselt ohutuks.

27.04.21 KESKKOND ... Kui maakera tekkis, siis mõnda kattis teda vedel magma. Ühel ilusal hetkel moodustus aga tükike tahket maakoort ja peagi tekkisid juba suured mandrid.

26.04.21 LOODUS ... Türannosaurused olid hirmuäratavad hiidsisalikud, kes elasid kriidiajastul praeguse Põhja-Ameerika lääneosas. Nüüd on teadlased välja arvutanud, kui palju neid loomi kogu nende olemasolu aja vältel kokku üleüldse elas.

26.04.21 UNIVERSUM ... Päikesesüsteemi lähima naabertähe Proxima Centauri peal sähvatanud ülivõimas loide lubab arvata, et elutingimused tähe ümber tiirleval Maa moodi planeedil ei ole sugugi kiita.

23.04.21 TEHNIKA ... Inimkond tekib igal aastal võrreldes varasemaga hüppeliselt rohkem andmeid, samas muutub andmekandjate keskmine eluiga üha lühemaks. Rühm USA teadlasi esitlevad nüüd meetodit andmete tillukeste plastimolekulidena talletamiseks, mis võimaldaks säilitada neid tuhandeid aastaid.

22.04.21 LUGEJA KÜSIB ... Kui putukateadlaste sõnul algab Eestis peagi sääsehooaeg, tekkis Novaatori lugejal küsimus, kas sääsed kannavad uut koroonaviirust edasi ja süvendavad seeläbi pandeemiat. Vastab Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner.

21.04.21 LOODUS ... Evolutsioon on võimas jõud. Euroopast Ameerikasse viidud lilledel on uues kasvukeskkonnas juba mõnekümne põlvkonna järel õiekuju muutunud. Värske teadusuuring selgitas, miks.

19.04.21 UNIVERSUM ... Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA teatas esmaspäeval, et punasel planeedil õnnetus edukalt õhku tõusta ja maanduda tillukesel helikopteril Ingenuity.

14.04.21 ÜHISKOND ... Ilmast oleneb maailmas palju, muu hulgas sõdade puhkemine. Ameerika ja Lõuna-Korea teadlased on nüüd uurinud iidsetest ürikutest välja ilma ja sõjategevuse seoseid Korea ajaloos.

12.04.21 LOODUS ... Kanadas Yukoni metsades ja tundrates elavad hallhundid on ühed suuremad kiskjad, kel õnnestus üle elada viimase jääaja lõpus ehk ligikaudu 11 700 aastat tagasi aset leidnud väljasuremislaine. Värske teadustöö selgitab, et hallhuntide säilimisele aitas kaasa nende paindlik toidumenüü, millest märkimisväärse osa moodustasid hobused.

09.04.21 TEHNIKA ... Sinist toiduvärvi on loodusest väga raske leida. Nüüd eraldas rahvusvaheline teadlasrühm esimese täiesti loodusliku sinise pigmendi, proovis selle järele ja leidis ka võimaluse, kuidas uut toiduvärvi suures koguses toota.

09.04.21 UNIVERSUM ... Aeg-ajalt kukub Maale meteoriite, mõni suurem, mõni väiksem, kuid uudiseid neist ei kuule me iga päev. Veel harvem kuuleme uudiseid aga mikrometeoriitidest, hoolimata sellest, et neid väga pisikesi terakesi langeb Maale pideva voona.

09.04.21 ÜHISKOND ... Eestis hoiavad kõige rohkem omaette tööealised eestlased, kes helistavad rohkem samast soost, samas vanuses ja sama keelt kõnelevatele kaasmaalastele. Teistes vanuserühmades ja muukeelsete elanike seas sellist segregatsiooni näha ei ole, leidsid Tartu Ülikooli teadlased mobiiliandmete põhjal.

08.04.21 TERVIS ... Vähk on Eestis surmapõhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal ja seetõttu on uute tõhusamate ravimeetodite leidmine väga oluline. Üks paljutõotav võimalus on madalatemperatuurilise gaasplasma kasutamine, kirjutab Tartu Ülikooli inimese füsioloogia kaasprofessor Sirli Raud.

07.04.21 TEHNIKA ... Uudseid siseruumide õhupuhastuse materjale saaks lõimida lähitulevikus nii ehitistesse kui ka seadmetesse, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli dokorant-nooremteadur Jekaterina Sydorenko.

30.03.21 TERVIS ... Suvi pole enam mägede taga ja kihk süüa jäätist või juua külmi jooke võib muuta taas päevakajaliseks hammaste ülitundlikkuse. Rahvusvaheline teadlasrühm on nüüd täpsemalt välja selgitanud, miks külm hambad valutama paneb ja kuidas seda tulevikus leevendama.

25.03.21 UNIVERSUM ... Kahe aasta eest palju tähelepanu tõmmanud hiigelsuur must auk särab taas pildil, seekord polariseeritud kiirguses.

18.03.21 LUGEJA KÜSIB ... Novaatori lugejatel tekkisid küsimused, mida arvab stomatoloog närimiskummi, näiteks Orbiti kasutamisest, eriti pärast söögikordi. Vastab Tartu Ülikooli lastestomatoloogia kaasprofessor Jana Olak.

12.03.21 TERVIS ... Üks oluline koroonavaktsiine puudutav küsimus seisneb selles, kas ja mil määral on vaktsineeritud inimesed nakkusohtlikud. Ammendavate vastuste jaoks on teadlastel veel liiga vähe andmeid, sest massiline vaktsineerimine alles käib ja piirangud veel kehtivad. Ometi võib teatud optimistlikke järeldusi olemasolevate uuringute põhjal juba teha.

09.03.21 TERVIS ... Teadlased on avastanud, et koroonaviirus SARS-CoV-2 võib inimeste vahel hõlpsamini levida, kui õhus on rohkesti õietolmu.

08.03.21 PSÜÜHIKA ... Siiras naeratus kaunistab inimest, kuid mitte ainult – teadlased on välja selgitanud, et naeratamine võib leevendada ka füüsilist valu. Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping kirjutab sellest lähemalt.

08.03.21 LOODUS ... Rändlindudel on rändamine veres, õigupoolest geenides. Hiina, Vene ja Briti teadlased väidavad end olevat leidnud varasemast tugevamat tõendust, et lindudel leidub niiöelda rännugeene.

08.03.21 UNIVERSUM ... Planeediteadlased annavad teada, et kauge planeedi LHS 3844 b ööpoolkeral võib pursata palju vulkaane.

05.03.21 TERVIS ... Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu värsked tulemused näitavad, et viirusesisaldus on endiselt suur üle kogu Eesti kogutud proovides. Eelnevalt nähtu põhjal püsib positiivse koroonaproovi andnute arv kõrge ka järgnevatel päevadel ja uute piirangute mõju on näha kõige varem nädala pärast.

05.03.21 LUGEJA KÜSIB ... Algselt heledad või lausa valgena mõjuvad puitinterjöörid võivad aastatega omandada pruune, kollaseid ja oranžikaid varjundeid. Novaator uuris, miks selline "oravapesa" efekt tekib.

04.03.21 KESKKOND ... Kuigi möödunud aastal puhkenud pandeemiale järgnenud piirangud viisid ajaloo suurima süsinikuheitmete vähenemiseni, olid detsembriks need juba taas sama kõrged kui aasta varem. Alates Pariisi kliimaleppe sõlmimisest on suutnud oma CO2 emissioone vähendada vaid 64 riiki, nähtub värskest analüüsist.

04.03.21 LOODUS ... Limustel on inimestega veel rohkem ühist kui seni arvatud, ja seda täiesti heas mõttes.

02.03.21 KESKKOND ... Järsud muutused siseveekogude elustikus toimuvad nii inimmõju kui ka loomulike tegurite tagajärjel. Looduslike muutuste taustal inimmõju eristamine on suur väljakutse teadusele, mis eeldab kvaliteetsete seireandmete järjepidevat kogumist. Eesti suurjärvi mõjutavad looduslikest teguritest enim veetaseme kõikumine ja tuule tugevuse muutus.

25.02.21 KESKKOND ... Teadlased teadsid aastakümneid, et põhjaloomastik tunneb end madala sooslusega Läänemeres halvasti ja on liigivaene, kuid arvasid, et plankton on liigirikas ja riimveega hästi kohanenud. Hiljutiste uuringute valguses on selgunud, et riimvesi on keeruline elupaik ka mere toiduahela aluseks olevale fütoplanktonile.

23.02.21 HARIDUS ... Teadlaste loodud arvutimäng AutoThinking aitab arendada arvuti võimekusi matkivat algoritmilist mõtlemist. Eesti kooliõpilaste seas läbiviidud eksperiment näitas, et esialgu prototüübi faasis olev hariduslik arvutimäng võib saada oluliseks õppevahendiks.

22.02.21 TERVIS ... Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste uuringust selgus, et saja-aastaste eestlaste seedetrakti mikrobioota on liigirikkam ja mitmekesisem kui noortel.

19.02.21 KESKKOND ... Sel nädalal kogunes põllumajandus- ja toiduameti (PTA) eestvedamisel aruteluring leidmaks tasakaalu toiduohutuse, poodide äravisatava toidu ja vabatahtlike toidupäästjate tegevuse vahel. Vestluses osales ka hiljuti samal teemal dokumentaalfilmi "Homme saabub paradiis" vändanud filmitegija Anna Hints, kes leiab, et toiduraiskamisele aitaks pidurit tõmmata see, kui toidu annetamine muutuks odavamaks kui prügivedu.

17.02.21 LOODUS ... Kahe enam kui 1,3 miljoni aasta eest elanud mammuti DNA võimaldab mõista paremini liigiteket ja mammutite kohanemist külma kliimaga. Ühtlasi lükkab rekordi purustav saavutus vanima järjestatud DNA vanuse ligi miljoni aasta võrra kaugemasse minevikku.

17.02.21 LUGEJA KÜSIB ... Pika viineriga sai ehk hot dog on ilmselt tuttav kõigile lugejatele. Mida on aga ühist viinerisaial ja koertel? Vastab Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Meeli Sedrik.