"Me ei ütle, et LSD-l, seentel ja muul sellisel poleks inimeste psüühikale neid väikeses koguses võttes mõju. Suisa vastupidi, kuid platseeboefekt näib olevat sedavõrd tugev, et kui inimesed ei tea, mida nad täpselt sisse söövad, mõjutab platseebo neid peaaegu sama tugevalt," sõnas Balázs Szigeti, Imperial College Londoni psühhedeelikumi-uuringute keskuse teadur.

Väikeses koguses psühhedeelikumide võtmine on muutunud viimasel kümnendil mitmel pool maailmas, näiteks tehnoloogiaettevõtete poolest tuntud Räniorus, üha populaarsemaks. Kirjeldatud kogemuste põhjal tunnevad inimesed end loovamalt ja erksamalt isegi juhul, kui manustatud kogus on 10–20 korda väiksem, kui oleks vaja tajude tuntavaks moonutamiseks.

Võimaliku mõju uurimiseks on viidud läbi vaid käputäis teaduslikku katseid ja ka neis polnud osalejate arv kuigi suur. Kümnete aastate eest psühhedeelikumide kuldajastul saadud tulemustest pole aga kasu.

"Need olid muidugi paljulubavad. Muu hulgas järeldati, et psühhedeelikumidest oleks kasu sõltuvushaiguste ja ärevuse leevendamiseks, aga oleme ausad, tänapäevaste standardite järgi ei saa pidada toonaseid katseid teaduslikeks. Liiatigi anti katsealustele psühhedeelikume suures koguses," Szigeti. Teisisõnu ei saa väita, et sarnane mõju võib olla mikrodoosidel.

Teaduri sõnul on hakanud kunagise USA uimastite vastase võitluse tulemusel tekkinud tabud teadusmaailmas kaduma. Vastavate uuringute läbiviimiseks loa saamine on siiski endiselt keerukas ja kliinilised katsed on olemuslikult kallid. Nõnda otsustas Szigeti pöörduda kolleegidega nende poole, kes psühhedeelikume niigi tarbivad. Teadlaste üleskutse peale andis end üles 1600 inimest.

"Paraku kuivas valim kokku, kui ilmselt paljud avastasid, et ütleme neile vaid seda, mida nad tegema peavad, ja uimasteid nad meie käest siiski ei saa," meenutas teadur. Kokku jäi alles ligi 250 osalist, kellest õnnestus teadlastel omakorda uuringu lõpuni kontakti hoida 191-ga. Sellegipoolest oli neid kaks korda rohkem kui eelnevalt suurimas uuringus.

Uuringu raames pidid katsealused igal nädalal kapslitesse valmis oma käesoleva nädala doosid. Osadesse kapslitesse lisasid nad päris psühhedeelikume, näiteks LSD-d või seeni, ja teistesse kaaluvahe tasa tegemiseks näiteks suhkrut. Kapslid tuli seejärel panna QR-koodidega ümbrikusse, mille alusel andsid teadlased teada, millise ümbriku osalised järgmisena avama peavad. Alles uuringu lõpus said teadlased ja katsealused teada, kas tol päeva võetud kapslis oli platseebo või midagi muud.

Lisaks pidid uuritavad vastama küsimustikule, kuidas end parasjagu tunnevad ja lahendama nende vaimse võimekuse proovile panevaid ülesandeid. Ühtlasi andsid nad teadlastele teada, kas nad võtsid enda arvates sel päeval suhkrukapsleid, lüsergiinhapet või psilotsübiini. "Neist paljud ei suutnud pärast uskuda, et neil oli õnnestunud ennast ninapidi vedada," muigas Szigeti.

Kuu aega hiljem tundsid katsealused end enda sõnul paremini, olid loovamad ja ka nende tunnetatav energiatase oli veidi kõrgem. Täpselt sama võis öelda aga ka platseebokapsleid võtnute kohta. Oluline oli hoopis see, kas nad ise uskusid, et olid saanud platseebot või päris psühhedeelikumi. Samuti ei paranenud nende vaimne võimekus. "Mikrodoosimine ei anna sulle Einsteini või Steve Jobsi võimeid," sõnas teadur.

Kliiniliste katsete tulevik?
Saadud tulemustest hoopis tähtsamaks peab Balázs Szigeti seda, et appi võetud metoodika töötas. Ilma katsealuste koostööta poleks topeltpimekatsed õnnestunud.

"Meil endal kulus selleks kõigeks vaid umbes 10 000 naela. Kui oleksime järginud klassikaliste kliiniliste uuringute metoodikat ja kõik osalised kuuks ajaks hoolika jälgimise alla võtnud, oleks olnud see summa umbes sada korda suurem," viitas teadur. Sarnast lahendust saaks kasutada tema sõnul ka näiteks palju elevust tekitanud kannabidiooli ehk CBD-kanepi mõju uurimiseks.

Szigeti märkis, et kasutatud lahendusel võivad olla omad puudused. Näiteks ei saanud antud uuringu raames täpselt kontrollida, kui suurt psühhedeelikumidoosi osalised täpselt kasutasid ning kas tegu oli LSD või psilotsübiiniga. Muutujaid oli rohkem kui kliinilistes katsetes

"Teisalt võib pidada seda ka tugevuseks. Paljutõotava ravimi mõjude sel viisil hindamine aitab välja selgitada, kas sama häid tulemusi on võimalik saada argielus. Keegi ei tuleta meile igapäevaselt meelde, et sa pead igal hommikul tableti võtma ja selle ära unustamine võib mõjutada kohe ravikuuri edukust," tõi teadur näite.

Ühtlasi plaanib töörühm veel pikaajalisemat katset hindamaks, kas väikeses koguses LSD võtmine mõjub seda kuude kaupa järjest tehes kuidagi teistmoodi kui platseebo. "See ruum meie tulemustes kahtlemiseks on veel jäänud. Mikrodoose on üleüldse käsitletud vaid neljas töös ja kuigi kõik osutavad samas suunas, ei pruugi olle meie värske uuringu tulemused veel lõplik tõde," sõnas Balázs Szigeti.

Uuring ilmus ajakirjas eLife.