Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiameti heaks kiidetud Šveitsis läbiviidud katseseeria hõlmas 12 raske haigusega patsienti, kellest enamiku elupäevad olid vähi tõttu lõpule jõudmas. Katses osalenutele oli niigi määratud haigusega seonduva hirmu ja ärevuse leevendamiseks psühhoteraapia seansid, mis toimusid paari kuu vältel. Neist kaks esimest hõlmasid endas terapeudi ja patsiendi vahel usalduse loomist ja traditsioonilisemat psühhoteraapiat, mille järel toimusid 3-4 nädalaste vahedega kaks terve päeva kestnud seanssi, mille käigus manustati kõigile katsealustele LSD-d.

Kuna lüsergiidhappe dietüülamiidi näol on tegu hallutsinogeense ainega, oli vaja kontrollgrupile aktiivset platseebot anda. Doosi vahe oli samas kümnekordne, misläbi ootasid teadlased, et LSD mõjutab teraapia lõpptulemit vaid suurema, 200 mikrogrammise, doosi puhul. Viimasest piisab, et kutsuda esile kõiki tüüpilisi LSD tarvitamisega seonduvaid kogemusi, sealhulgas 'normipärase eneseteadvuse täielikku lahustumist'.

Suurema doosi saanud katsealused kirjeldasid järgnenud seanssidel ärevuse vähenemist ning efekt koorus välja ka ärevuse mõõtmiseks kasutatavas objektiivsemas STAI-testis. Veidral kombel võis märgata selgelt langust ka seisundiärevuses, mille taset lühiajaline psühhoteraapia tavaliselt oluliselt muuta ei suuda. Kontrollgrupi moodustava kolme katsealuse seas võis vahetult pärast esimest seanssi läbiviidud küsitluse lõppskoori alusel sarnast trendi näha. Ent kaks kuud pärast viimast seanssi läbiviidud küsitluse tulemused peegeldasid nii seisundi- kui püsiärevuse kasvu.

Rohkem LSD-d saanud katsegrupi puhul näisid psühhoteraapia tulemused aga püsivad olevat. Ka aasta hiljem oli väiksem mõlemat tüüpi ärevuse tase. Hoolimata sellest, et neist mõnedel oli elada jäänud vaid loetud kuud.

Tulemuste põhjal soovitavad teadlased LSD mõju taas põhjalikumalt uurima hakata, kuna värsked tulemused ei erine oluliselt enne ühendi keelustamist tehtud katsete omadest. Samas ei saa hetkel katses osalenutele arvu tõttu midagi kindlat öelda peale selle, et ühendi kasutamisega ei kaasne antud doosi puhul otseselt kahjulikke kõrvalmõjusid. Samal ajal annab uurimus märku hallutsinogeensete ainete terapeutilise rakenduse uurimist kümneid aastaid pärssinud kokkuleppelise tabu vaiksest hääbumisest.

Uurimus ilmus ajakirjas The Journal of Nervous and Mental Disease (.pdf; OA)