Nahk on inimkeha suurim elund, mis katab meid pealaest jalatallani ja võimaldab meil kombates ümbritsevat maailma tunnetada. Sealjuures pole kogu nahk ühtemoodi tundlik – näiteks sõrmeotste kaudu eristame erinevaid aistinguid palju selgemini, vahendab ScienceAlert.

Umea Ülikooli teadlased tegid nüüd kindlaks, et sõrmeotste tajuneuronid on lausa sedavõrd tundlikud, et puudutatavat pinda tunneb ka üksainus reljeefne nahariba ehk jooneke inimese sõrmejäljes. Uuringu kaasautori Ewa Jarocka sõnul pole üheainsa papillaarseljandiku tundlikkus otseselt üllatav, kuid seni pole seda teaduslikult mõõdetud.

Puudutust, surinat, survet, valu ja mitmeid muid aistinguid tuntakse tänu naha pinna all paiknevatele retseptoritega varustatud tajuneuronitele. Ainuüksi meie kätes on sääraseid neuroneid kümneid tuhandeid, kusjuures igal neuronil on naha pinnal oma tilluke retseptoreid täis ala ehk tajuväli.

Neuronite tajuväljade kaardistamiseks sidus uurimisrühm 12 hea tervise juures inimese käsivarred kinni ja liimis nende sõrmeküüned plastist hoidjate külge. See tagas, et inimesed ei liigutanud katse ajal oma sõrmi. Seejärel lasid uurijad spetsiaalsel masinal rullida üle katseisikute käenaha koonustega, mille läbimõõt ja kõrgus oli vastavalt 0,4 ja seitse millimeetrit. Samal ajal registreerisid uurijad iga neuroni vastuse koonuse puudutusele katseisiku käes oleva elektroodi abil.

Täpsemalt kaardistasid uurijad niigi tundlike tajuväljade eriti tundlikke osi ehk alavälju. Olles välja arvutanud, kus ülitundlikud alaväljad asuvad, projitseerisid uurijad nende asukohad inimese sõrmejäljele. Tuli välja, et kõige paremini ümbrust tajuv ala sõrmeotsal oli võrdne sõrmejälje ühe kõrgema seljandiku ehk joonekese laiusega.

Tajuvälja alaväljad jäid paigale ka juhul, kui masin tillukesi koonuseid kiiremini või aeglasemalt rullis või hoopis rulliku suunda muutis. Kõik see viitab, et sõrme kõige tundlikumad piirkonnad peidavad end sõrmejäljeseljandike sees.

Uurijad kirjutavad, et keskmiselt küündib mõlemat tüüpi neuronite alaväljade lahutusvõime 0,4 millimeetrini. Uuring tõestas nende sõnul, et sõrmeots on tundlik valikuliselt, sest iga retseptorelund mõõdab ainult ühe sõrmejäljeseljandiku tajutavat ala.

Jarocka sõnul on kirjeldatud 0,4 millimeetri laiused ülitundlikud piirkonnad olemas kõigi inimeste sõrmedes. Sõrmedest jõuab info ümbritseva keskkonna kohta meie ajju, mis seletab uurija sõnul ära ka inimeste suure käeosavuse.

Avastusest kirjutatakse ajakirjas The Journal of Neuroscience.