Alustagem sellest, et tänaste IT-hiigelfirmade asutajad olid kunagi noored, kelle tormiline kujunemisperiood sattus kuue-seitsmekümnendetesse. Kusjuures üllatavalt paljudel jäi ülikoolgi pooleli. Ajalooline olukord oli kätte mänginud ainulaadse potentsiaaliga tehnoloogilise ja sotsiaalse olukorra. Tehnoloogia puhul piisab, kui mainida transistori ja selle mikrokiipidesse paigutamise kasvavat oskust. Sotsiaalse olukorra puhul piisab samuti ühest märksõnast – see on hipiajastu. Teisisõnu ajastu, mis lausa nõudis vastuvoolu ujumist ja normide murdmist.

See toob meid Harvardi ülikooli psühholoog Timothy Leary juurde, kes hoidis jutuks olnud IT-hiigelfirmade asutajate jaoks superstaari positsiooni. Nimelt uuris Timothy Leary ülikooli hõlma all ametlikult, kuidas saab LSD ja seentest ekstraheeritud ajutegevuses hallutsinatsioone põhjustavate ainetega tungida inimteadvuse sügavustesse. Sama proovisid nii Steve Jobs ja Steve Wozniack oma sõpruskonnaga, Microsofti asutajad, arvutihiire leiutaja Doug Engelbart, kes koguni kuulus vastavasse teadlastest ja inseneridest entusiastide gruppi ning sosistatakse, nagu oleks IT-kultuuri ajaloolist hõngu aastaid hiljem endasse imenud ka Google asutajad.

Leary läks oma uuringuga liiale ja sattus riigiga vastuollu, mis aitas kaasa protestimeelsele põlvkonnale olulise tegija staatuse kujunemisel. Seekordse kommentaari jaoks on oluline vaid üks seik Leary kirjust elust. Nagu öeldud, Learyl oli probleeme traditsioonilisemate teaduslike vaadete esindajatega. Uuendusmeelse psühholoogi vaatevinklist olulise kogemuse võrra vaesemate ehk LSD kogemuseta teadlastega tema mõttekäik lihtsalt ei sobinud.

Pole üllatav, et sellest sündis probleeme ka FBI-ga. Konflikt kulmineerus eneseanalüüsiga vangikongis. Kuid inimesi vabadeks ja vangideks jagav ühiskond on tavaliselt huvitunud vastastikkuse armastuse kaotsimineku põhjustest ja võimalik, et selle taasleidmisest. Levinud meetodiks on vangidega tehtavad psühholoogilised testid ja küsitlused.

Uuriti ka Leary-nimelise kinnipeetu siseelu. Muu hulgas otsiti, milline töö talle vanglas pakutavatest kõige rohkem sobida võiks. Selgus, et vang Leary sai vaikse loomuga nokitsejale sobiva töökoha vangla ürdiaias. Paraku jäi see aiake Learyle pikkadeks aastateks viimaseks mälestuseks vanglaelust, kuna sealt oli hõlbus põgeneda. Hiljem selgus, et vange uuriva küsimustiku autoriks oli keegi Harvardi psühholoog T. L.

Leary juhtumil on modernne analoogia suuresti tänu kaugele ulatunud arvutite ja mobiilside ajastule. Neil Moore istus Tema Majesteedi armust loodud Wandsworthi vanglas ja pidanuks kahetsema tehtud patte. Erinevalt elust väljaspool müüre, kus iga signaal püüab sinu tähelepanu ega lase igavleda, mõjus kongi vaikne igavus Neili fantaasiale stimuleerivalt. Tal õnnestus saada enda kätte vanglasse smugeldatud nutitelefon, mille abil registreeris uue e-kirja konto.

Selle domeeni aadressi kujundas ta võimalikult kohtute sekretariaadi sarnaseks. Seejärel koostas ta ametliku sisuga kirja, kus seisis, et Neil Moore tuleks kohtuniku otsusega vabastada. Kirja saatjaks märkis kaval vang uurija Chris Soole'i koos kõikide vajalike kontaktaadressi detailidega Kuninglikus Kohtumajas. Kirjast piisas! Keegi ei hakanud selle vastavust tegelikkusega võrdlema. Kui mõne aja pärast tulid advokaadid Neil Moore’iga kohtuma, selgus, et mees oli hiljuti vanglast vabastatud.

Neil Moore istus vangis, kuna oli esinenud erinevate pankade töötajana ja petnud rahaasutuste suurtelt partneritel välja pea kaks miljonit naelsterlingit. See vaid kinnitab, kui veenva mehega on tegemist. Õigemini ka naisega, sest ta helistas ohvritele mehena ja siis siirdas kõne nn teise ametniku kätte, keda imiteeris ta juba naisena. Kokku süüdistatakse teda kaheksas kuriteoepisoodis. Sellele lisandub vanglast omavoliline lahkumine, mida kohtunik iseloomustas kui kuritegelikku geniaalsust.

Neil Moore tuli vabatahtlikult vanglasse tagasi. Süsteemile mitteomase mõtlemise ja algupäraselt tuimaks arvutamiseks mõeldud masina dresseerimises inimlikult rikka elu osaks võib tajuda Timothy Leary kauget rolli.

Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.