Uus uurimus pole esimene, mis heidab alkoholi tervisemõjule uut valgust. Näiteks osutus teisest hiljutisest teadustööst, et joomise kasulikkust näidanud uuringud on tehtud vildakalt, vahendab The Guardian.

Uue töö kaasautor ja Madridi Sõltumatu ülikooli teadur Rosario Ortola, et väikeses koguses joodud alkoholil võib olla teatav hea mõju eakamate ja suurema südamehaiguste riskiga inimeste tervisele. Küll aga on see mõju väike ja sama tulemuse võib saavutada ka toitumist parandades ja rohkem trenni tehes. Ühtlasi on Ortola sõnul selge, et juba ainuüksi üks sõõm alkoholi seostub tavapärasest suurema vähiriskiga. Sestap oleks arstlik soovitus tema sõnul alkoholi tervise turgutamiseks mitte pruukida.

Juba väike alkoholitarvitamine mõjutab

Uues uuringus vaatasid Rosario Ortola ja kolleegid Ühendkuningriigi biopanga terviseandmeid. Nende valimis oli umbes 135 100 patsienti, kes kõik olid vähemalt 60-aastased ja liitusid biopangaga aastatel 2006–2010.

Uuringu autorid jaotasid kõik uuritavad viimaste alkoholitarbmise põhjal nelja rühma: juhujoojateks ning väikese, mõõduka ja suure riskiga tarvitajateks. Juhujoojad jõid päevas vähem kui veerand väikest klaasi veini. Suure riskiga tarvitajateks liigitusid aga päevas vähemalt kaks pinti siidrit joovad mehed ja vähemalt ühe pindi siidrit joovad naised.

Seejärel luges töörühm kokku, et enne 2021. aasta septembrit lahkus siit ilmast 15 833 uuritud patisenti. Järgnes andmeanalüüs, kus uurijad võtsid arvesse nii patsientide vanust kui ka sugu.

Ilmnes, et võrreldes juhujoomisega seostus suure riskiga joomine 33 protsenti suurema ohuga uuritud perioodi jooksul mis tahes põhjusel ära surra. Samuti oli suure riskiga alkoholitarvitajatel suurem oht surra just vähki või südameveresoonkonna haigustesse.

Mõõduka riskiga joojatel oli risk mistahes põhjusel surra kümnendiku võrra suurem kui juhujoojatel. Oht vähi või südameveresoonkonna haiguste tagajärjel surra oli neil juhujoojatest 15 protsenti suurem. Vähisurma risk oli isegi vähesel määral joojatel 11 protsenti juhujoojate omast suurem.

Andmeid täpsemalt vaadates täheldas töörühm, et mõõdukas või väikese riskiga joomine kahjustas inimeste tervist erineval määral. Rohkem sai sel juhul räsida majanduslikult halvemal järel piirkondades elavate või juba eos kehvema tervisega inimeste tervis.

Rikkad joovad rohkem veini?

Töörühm oletab, et alkoholi kahjustav mõju avaldub põduramatel eakatel tugevamalt, sest nende suremus ongi suurem ja alkoholitaluvus väiksem. Samuti tarvitavad kehvema tervisega eakad rohkem ravimeid, mis reageerivad kehas alkoholiga.

Uuring näitas Rosario Ortola sõnul sedagi, et vaesus võib alkoholi kahjustavat mõju võimendada. Kehvemal järjel inimestel avaldus alkoholi kahjulik mõju tugevamalt isegi siis, kui nad jõid ülejäänud inimestest vähem. Ortola oletab, et vaesemaid inimesi kimbutavad muudki tervisemured: sealhulgas ebatervislik eluviis, väiksem ühiskondlik tugivõrgustik ja kehvem ligipääs arstiabile.

Enda mõningaseks üllatuseks leidsid autorid, et kui patsient eelistas juua just veini või tarbida märjukest üksnes toidu kõrvale, paistis see vähendavat tema suremusriski sõltumata joodud alkoholikogusest. Siiski kehtis seos üksnes põduramate ja vaesemate uuritavate kohta. Leidu tuleb Ortola hinnangul edasi uurida, kuid ta oletab, et väike positiivne mõju võib tuleneda veini mittealkohoolsetest koostisosadest või toidu kõrvale joodud alkoholi aeglasemast imendumisest.

Uuringul on omad kitsaskohad. Näiteks põhinesid alkoholitarbimise andmed inimeste endi väidetel. Samuti ei saa uuringu järel kinnitada selget põhjuslikku seost.

Uuringuga mitte seotud Sheffieldi Ülikooli meditsiiniteaduri Colin Anguse sõnul kinnitas töö taaskord, et isegi väikeses koguses joodud märjuke suurendab vähiriski. Küll aga vajaks tema hinnangul täiendavat kinnitust leid, et just vaesematel ja kehvema tervisega inimestel seostub isegi väike alkoholitarbimine suurema suremusega.

Ühtlasi rõhutab Angus, et veini võimalikku kasulikku mõjusse tuleks suhtuda äärmiselt ettevaatlikult. Tema sõnul pole mingeid bioloogilisi tõendeid, et just veinijoomine oleks kuidagi muu alkoholi joomisest kasulikum. Angus näeb leius väga tõenäoliselt hoopis märki, et jõukamad inimesed joovad rohkem veini ja elavad tõenäoliselt kauem.

Uurimus ilmus ajakirjas Jama Network Open.