Kanada teadlased on nüüd täpsemalt välja selgitanud, miks on mõned varasemad uuringud osutanud mõõduka alkoholitarbimise kasulikkusele, hiljutisemad aga enam mitte nii väga.

Tim Stockwell Victoria Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Journal of Studies on Alcohol and Drugs, et uuringud, milles on ilmnenud mõõdukluse tervisekasusid, on olnud korraldatud fundamentaalselt vildakalt.

Peamine puudus on Stockwelli ja ta kaaslaste väitel olnud asjaolu, et need uuringud keskendusid enamasti vanemaealistele inimestele ega võtnud arvesse inimeste alkoholi tarbimise harjumusi nooremas eas.

Inimesed, kes neis uuringuis esinesid karsklaste või harva joojatena, võisid olla varasemas elus olnud palju kõvemad alkoholitarvitajad, kuid tervisekahjustuste tekkimise järel joomist vähendanud või sellest loobunud. Nii lisandus valimisse inimesi, kes jõid küll vähe või üldse mitte, kuid kellel sellegipoolest esines tervisemuresid.

Stockwell ja ta kolleegid otsisid välja 107 varem avaldatud uuringut, kus vaadeldi inimesi pikema aja vältel ja otsiti seoseid joomisharjumuste ja pikaealisuse vahel.

Eelkirjeldatud kallutatuse tulemusel ilmneski kõigi nende uuringute peale summaarselt, et kergelt või mõõdukalt joojate seas (üks jook nädalas kuni kaks jooki päevas) oli suremuse risk uuringuaja vältel 14 protsenti madalam kui täiskarsklaste seas.

Kuid kui Stockwell ja kaaslased keskendusid kitsamalt neile vähestele uuringutele, mis käsitlesid suhteliselt nooremaid inimesi (uuringu alguse hetkel keskmiselt 55 aastased või nooremad) ega klassifitseerinud suurema joomisharjumuse maha jätnuid karsklasteks ega mõõduklasteks, siis ei seondunud vähene joomine enam mittejoomisega võrreldes pikema elueaga.

Mõõduka alkoholitarbimise kasulikkus tuli seega välja ainult niiöelda kehvema kvaliteediga uuringutest (kus osalised olid vanemad ja joomise mahajätnud võrdsustati elupõliste karsklastega).

Mõte, et vähene alkoholitarbimine võib tuua tervist ja pikendada elu, on käibinud juba aastakümneid. Muu hulgas on seletatud prantslaste punase veini lembusega niinimetatud Prantsuse paradoksi, südamehaiguste suhteliselt väikest levikut prantslaste seas hoolimata nende suhteliselt rasvarikkast toidust.

Uute taipamiste toel tuleb uuringu autorite sõnul siis tõesti tõdeda, et täiesti ohutut alkoholi tarbimise taset ei olegi olemas.