Punase veini joomisest tingitud peavalusid kirjeldati juba Vana-Rooma päevil. Arvatavasti on mure aga sama vana kui veinitegu ise ehk umbes 10 000 aastat. Rühm California Ülikooli teadlasi tahtis oma uuringus teada, mis ikkagi just punase veini joomise järel pea valutama paneb. Nad leidsid, et kõige tõenäolisem süüdlane on viinamarjakestas leiduv värvipigment kvertsetiin, vahendab The Conversation.

Läbi aegade on peavalus süüdistatud tervet rida muid punaveini koostisosi. Sageli nimetatakse peapõhjusena sulfiteid, tanniine ja looduslikku päritolu amiine. Sulfiteid leidub samas ka valges veinis ja keha ise toodab neid päevas umbes 700 milligrammi jagu. Tanniine leidub punaveinis küll valgega võrreldes rohkem, ent neidki leidub muu hulgas ka tees ja šokolaadis, mis inimestel üldjuhul pead valutama ei pane. Bioloogilist päritolu amiinid võivad iseenesest peavalu põhjustada, kuid veinis sisaldub neid selleks liialt vähe.

Punaveiniõhetus

Osal inimestest hakkab nahk alkoholi juues õhetama ja muutub punaseks. Säärast õhetust võib saata peavalu, kui ainevahetus alkoholi lagundades toppama jääb. Alkoholi lagundamine käib kehas kahes etapis. Esimese sammuna muundab keha etanooli atseetaldehüüdiks. Seejärel muundab aldehüüdi dehüdrogenaasi ehk ALDH-nimeline ensüüm eelmises etapis tekkinud aine atsetaadiks. Viimane on juba kahjutu ja levinud aine. 

Õhetama kippivatel inimestel on teine etapp aeglasem, sest nende ALDH ei tee kuigi tõhusat tööd. Nende kehas kipub esimeses etapis tekkinud atseetaldehüüd kuhjuma. Atseetaldehüüd on aga mõneti mürgine ühend, mida seostatakse muu hulgas kassiahastusega.

Sestap tekkis California Ülikooli töörühmal küsimus: kui just punaveini koostises on miski, mis ALDH tööd segab, siis kas see ongi põhjus, miks inimesel tekib rohkem atseetaldehüüdi ja peavalu? Küsimusele vastamaks tegid nad punase veini koostises leiduvatest fenoolidest nimekirja.

Teaduskirjandust sirvides jäi neile silma varasem uuring, mis osutas, et neist üks,  kvertsetiin, pärsib tugevalt ALDH tööd. Täpsemalt on kvertsetiin fenoolne ühend, mida leidub viinamarjade kestas. Kuna punase veini kääritamisel hoitakse viinamarjakesti kääritussegus palju kauem kui valge veini puhul, sisaldab punavein kvertsetiini märksa rohkem.

Ensüümide tuleproov

Kirjandusele toetudes tegi töörühm katse, kus pani proovile kvertsetiini võime ALDH-d pärssida. Uurijad mõõtsid esmalt, kui kiiresti lagundab ensüüm ALDH ise atseetaldehüüdi. Seejärel lisasid nad katsereaktsiooni kvertsetiini, aga ka muid huvipakkuvaid fenoole. Kõigi lisatud ainete juures huvitas autoreid, kas need aeglustavad kuidagi lagundamisprotsessi.

Katsed kinnitasid, et kvertsetiin pärsib ALDH tegevust tõepoolest märkimisväärselt. Teiste fenoolsete ühendite mõju oli eriilmeline, aga kõige tugevamaks osutus kvertsetiini glükuroniid. Kui inimkeha omastab toidust või veinist kvertsetiini, muudetakse enamik sellest maksas just glükuroniidiks. Niimoodi talitades suudab keha ainest kiiremini vabaneda.

Uuringu autorite ensüümikatse osutab, et kvertsetiini glükuroniid segab kehal alkoholi lagundamist. Aeglaselt kulgev lagundamine tähendab aga, et liiga suur kogus atseetaldehüüdi jääb kehasse ringlema, põhjustades põletikku ja peavalu. Leid viitab, et peavalu taga on niisiis teisene või ühendite koostoimel põhinev mõju.

Teiseseid mõjusid on teadlastel tuvastada väga keeruline, sest uuritava olukorra tekkeks peab protsessis olema korraga täidetud kaks tundmatut tingimust. Veinijärgse peavalu korral peab näiteks arvestama, et teised kvertsetiini sisaldavad toiduained üldjuhul peavalu ei põhjusta. Nii ei pruugi keegi esimese hooga kvertsetiini punaveini peavalude patuoinana kahtlustadagi.

Edasistes uuringutes võiks autorite sõnul anda inimuuritavatele võrdlevalt juua kahte punaveini, millest üks sisaldab palju ja teine vähe kvertsetiini. Seejärel tuleks uuritavatelt küsida, kas kumbki joodud märjuke pani neil pea valutama. Kui kvertsetiinirikas vein põhjustab ka inimuuringus rohkem peavalu, on ensüümiuurijad enda sõnul õigel teel.

Lugejal võib tekkida küsimus, kas leidub punaseid veine, kus kvertsetiini polegi. Töörühma sõnul on erinevaid veine sellele küsimusele vastamiseks uuritud paraku liiga vähe. Küll aga on päikese käes kasvanud viinamarjades kvertsetiinisisaldus alati suurem kui varjulisemas kohas kasvanud marjades. Kuna sageli valmistatakse just odavamaid veine vähem päikest saanud viinamarjadest, võiks uurijate sõnul eelistada peavalu peljates odavamat ja kergemat punaveini.

Uuring ilmus ajakirjas Scientific Reports.