Statistika järgi joob iga täiskasvanu aastas ära 11 liitrit puhast alkoholi. See teeb nädalas pool liitrit viina või kaks ja pool pudelit veini. Perearst Piret Rospu rääkis "Terevisioonis", et inimesele otsa vaadates ei saa surmkindlalt öelda, kas tegemist on alkohoolikuga või mitte.

Küll aga muudab alkoholi liigtarvitamine ka välimust. "Kõige lihtsam muutus on naha õhetus. Kui alkoholi järjepidevalt tarvitada, siis nahaalused kapillaarid võivad jääda laienenuks. Ehk siis laienenud veresooned, mida on naha alt näha, mis võib olla üks tunnustest. Kui neid on palju, võivad need anda näole iseloomuliku punetuse või lillaka alatooni," sõnas perearst.

Küll aga tuleb arvestada sellega, et sarnastel muutustel võib olla ka teisi põhjuseid peale alkoholi liigtarvitamise. Neid muutusi tekib aga neil inimestel sagedamini, kes alkoholiga rohkem patustavad. "Kui mulle tuleb vastuvõtule patsient, kelle nägu punetab, siis uuringuid tegemata on mul väga raske öelda, kas põhjus seisneb vererõhu või -suhkru probleemides, rosaatseas või alkoholis," ütles ta. Alkoholi tarvitajatel on aga sageli rosaatsea kurjema kuluga ning allub raskemini ravile. Rosaatsea on nahahaigus, mille korral näonahale tekivad punetus, punased sõlmekesed, mädavillid ja veresoonte laiendid.

Sageli on alkoholi liigtarvitajate nina punane. Rospu selgitas, et see on üks rosaatsea alavorm: rinofüüm, mis tähendab suurt, mugulsibula taolist punast nina. "Nahaaluses sidekoes tekib muutus ja nina võib suuremaks kasvada ning meenutada kartulit. Kui lähedalt vaadata, märkab laienenud kapillaare, mis muudavadki nina värvust ja suurust," ütles ta ning rõhutas, et see ei pruugi alati olla ainult alkoholi kuritarvitajate haigus.

Osaliselt saab alkoholist põhjustatud muutusi perearsti sõnul tagasi pöörata. Küll aga kord juba suurenenud nina ehk laienenud kapillaarid esialgsesse suurusesse enam tagasi ei lähe.