Albert Einsteini meditsiinikolledži teadlased värbasid oma uuringusse 445 eakat. Uuritavatel polnud dementsuse diagnoosi ja nad pidid olema vähemalt 65-aastased. Töörühm hindas muu hulgas iga eaka päevarütmi, mälu ja sammukiirust. Kuna motoor-kognitiivsele häirele (MCR) viitavad aeg-ajalt esinevad mäluprobleemid ja aeglasem kõnnak, said teadlased tõmmata paralleele uuritavate dementsusriski kohta, vahendab ScienceAlert.

Uuringu juhtivautori ja geriaatri Victoire Leroy sõnul on nende tulemuste valguses väga oluline vanemate inimeste unehäiretel silma peal hoida. Regulaarne unehäirete seire võiks aidata arstidel ja õdedel märgata eaka patsiendi dementsusriski võimalikult vara. Nii varajases staadiumis võiks õige sekkumisega haiguse süvenemise ära hoida.

Korrelatsioon on selge

Victoire Leroy ja kolleegid palusid uuritavatel kolme aasta jooksul täita korra aastas uurimisküsimustiku. Seal pidid eakad kirjeldama oma mälu, unemustreid ja argitegevusi. Lisaks mõõtsid nad kolme aasta vältel jooksulindil iga inimese sammukiirust.

Osa uuritavaid liigitus rühma, kes kippusid olema päevasel ajal ülemäära unised ega viitsinud oma argitoimetustega tegeleda. Uuringuperioodi jooksul tekkis umbes kolmandikul sellistest eakatest motoor-kognitiivne häire. Ülejäänud uuritud eakatest tekkis sama sündroom vaid 6,7 protsendil.

Uuring ei tõesta põhjuslikku seost. Küll aga osutab see, et end päeval unise ja loiuna tundvad inimesed võivad ilmutada varase MCR-sündroomi märke. Töörühm võttis oma arvutuskäigus arvesse eakate vanust, sugu ja muid tervisemuresid. Seepeale selgus, et unistel ja loidudel inimestel tekkis sündroom teistest kolm korda sagedamini.

Autorite sõnul rõhutab nende leid vajadust eakate unehäiretel pidevalt silm peal hoida. Nii saaks patsiendi vaimse võimekuse langust õigel ajal ära hoida. Varasematestki uuringutest on teada, et MCR-sündroomiga inimestel tekib dementsus kolm korda tõenäolisemalt kui elanikkonnal üldiselt. Tõenäoliselt kimbutab inimesi sel juhul vaskulaarne dementsus, mille põhjustab aju kehvem verevarustus.

Leroy sõnul vajab küsimus lisauuringuid. Edaspidi võiks selguda, kas unehäirete ja vaimse võimekuse kao vahel on põhjuslik seos. Samuti saab ehk tulevikus selgemaks, kui suur osa on dementsuse tekkes tegelikult motoorse tunnetusriski sündroomil.

Teadustöö ilmus ajakirjas Neurology.