Trenni tegemine mõjub inimese tervisele hästi mitmel moel. Muu hulgas vähendab see südamehaiguste ja dementsuse riski. Nüüd osutab rühm Hiina teadlasi, et selle kasu saamiseks ei pea tingimata trennis käima kogu nädala vältel. Neil, kelle põhiline liikumine jääb ühte-kahte nädalapäeva, võib olla trennist tervisele sama palju kasu kui argitreenijal, vahendab The Conversation.

Üks-kaks trennipäeva

Uuringus analüüsisid autorid Ühendkuningriigi Biopangast enam kui 75 500 inimese andmeid. Uuritavatel oli keskmiselt vanust 62 eluaastat ja muu hulgas koguti neilt seitsme päeva jooksul andmeid aktiivsusmonitoriga.

Seitsme päeva liikumismustrite põhjal jaotas töörühm uuritavad kolme rühma. Seejuures võtsid nad arvesse üldist soovitust, et inimesel võiks nädala peale kokku tulla vähemalt 150 minutit mõõdukat või tugevat kehalist aktiivsust.

Esimese rühma 24 300 uuritavat liikusid soovitusest vähem. Teise rühma liigitati soovitust järgivad 21 200 regulaarset liikujat. Kolmanda, nn pühapäevasportlaste rühma 30 000 uuritavat järgisid samuti soovitust, kuid neil langes üle poole soovituslikust aktiivsusest ühte-kahte nädalapäeva, mis ei pidanud olema tingimata laupäev ja pühapäev.

Töörühm jälgis inimeste käekäiku esmasele andmekorjele järgnenud kaheksa ja poole aasta jooksul. Nad vaatasid läbi uuritavate tervise-, haiglaravi- ja suremusandmeid. Nii said uurijad aimdust, kas või millal tekkis uuritavatel mõni tervisemure. Neid huvitasid nii neuroloogilised haigused, nagu dementsus, insult või Parkinsoni tõbi kui ka psühholoogilised häired nagu depressioon ja ärevus.

Analüüsil võtsid uurijad arvesse mitut võimalikku lisamõjurit. Näiteks jälgisid nad uuritavate vanust, sugu, suitsetamiskäitumist, alkoholitarbimist ja toitumisharjumusi. Samuti huvitas teadlasi, kas uuritaval oli varem esinenud diabeeti, kõrgvererõhku või vähkkasvajaid.

Analüüs näitas, et võrreldes väheaktiivse rühmaga oli pühapäevasportlastel dementsusrisk 26 protsenti, insuldirisk 21 protsenti ja Parkinsoni tõve risk 45 protsenti väiksem. Samuti oli neil võrreldes väheaktiivsete inimestega 40 protsenti väiksem risk depressiooni ja 37 väiksem oht ärevushäire tekkeks. Pühapäevasportlaste tulemused olid võrreldavad regulaarselt aktiivse rühma uuritavate näitajatega.

Trenni tegemise hea mõju depressiooni ja ärevuse vastu avaldus ühtviisi nii alla kui ka üle 65-aastastel. See-eest vähenesid just üle 65-aastastel märkimisväärselt dementsuse, insuldi ja Parkinsoni tõve risk. Leid viitab, et vanemas eas tasub inimestel nende haiguste ennetamiseks füüsiliselt aktiivne olla.

Kasu saab kätte mitut moodi

Mõnel inimesel ei pruugi töö tõttu just nädalavahetused vabad olla. Uuringu autorid võtsid seda võimalust arvesse ja lugesid pühapäevasportlasteks kõiki, kes liikusid peamiselt ühel-kahel nädalapäeval. Tuli välja, et isegi, kui need kaks päeva polnud järjestikused, said inimesed ikkagi liikumisest samaväärse kasu kätte.

Ühes varasemas ja samuti Ühendkuningriigi Biopanga andmetel põhinevas uuringus said autorid sarnase tulemuse. Nemadki leidsid, et ühel-kahel nädalapäeval trenni vihtuvatel inimestel tõuseb liikumisest südame tervisele sarnane kasu kui ühtlasemalt terve nädala jooksul liikujatel.

Uus uuring toob häid uudiseid neilegi, kes ei käi klassikalises jõusaalitrennis. Aktiivsusmonitorid mõõtsid uuritavatel kõikvõimalikke liikuvaid argitegevusi. See tähendab, et ka näiteks koristades, tööl või poes käies rahmeldamine teeb tervisele head.

Uuringul on siiski omad kitsaskohad. Ehkki töörühm võttis arvesse mitut elustiili- ja tervistegurit, võis lõpptulemust mõjutada ikkagi mõni uurimata jäänud tegur. Ühtlasi ei mõõtnud uurijad, kuidas võis uuritavate ajule mõjuda aja jooksul muutunud liikumisharjumus. Sellele vaatamata osutab uuring, et vahet pole, mis päeval tavalisest rohkem liigutada – tervis võidab sellest igal juhul.

Teadustöö ilmus ajakirjas Nature Aging.