Inimesed teevad nii kodus kui ka tööl üha suurema osa tegevustest istudes. Uue uuringu juhtivautori ja Göteburgi Ülikooli teaduri Adam Viktorissoni sõnul on seetõttu väga oluline, et inimesed liiguksid vabal ajal rohkem. Samuti võiksid inimesed tema hinnangul eelistada rohkem kehalist aktiivsust nõudvaid transpordiliike.

20 aastat hiljem

Uuringu algne valim hõlmas 3614 inimese andmeid. Uuritavad olid pärit Västra Götalandi piirkonnast ning vanuses 24–74 eluaastat. Uuritavad jagasid oma andmeid esmalt aastatel 2001–2004. Järgnenud kahe aastakümne jooksul esines neist 269-l insult. Viimastest 120 inimest suri kolme kuu jooksul peale insulti või vajas insuldi järel argieluga toimetulekuks abi.

Aastatel 2014–2016 ilmus kutse peale uuesti andmeid jagama 1394 inimest. Kehalise aktiivsuse kohta paluti uuritavatel täita ära küsimustik. Osale uuritavatest anti ka kandmiseks sammulugeja. Andmetest nähtus, et sammulugeja näit oli seotud inimese kehalise aktiivsusega vabal ajal või ühest kohast teise liikudes. Tööl tehtud füüsiliste tegevustega sammulugeja aga seost ei näidanud.

Tööl rassimine ei aita

Kehalise aktiivsuse hea mõju tervisele on varasematest uuringutest hästi teada. Küll aga kipuvad varasemad uurimused keskenduma üksnes vaba aja kehalisele aktiivsusele. Viimaste aastate uuringud osutavad, et kehaline aktiivsus tööl võib tervisele mõjuda hoopis halvasti: näiteks võib see suurendada südameveresoonkonna haiguste riski.

Adam Viktorissoni sõnul sõltub mistahes füüsilise tegevuse kasu tervisele eeskätt sellest, kuidas ja kui sageli inimene tegevust teeb. Uuringust nähtus tema sõnul, et transpordi ja vaba ajaga seotud tegevused seostuvad väiksema insuldiohuga. Seevastu tööl ja majapidamise heaks tehtud tegevustel väiksema insuldiohuga sarnast seost pole.

Viktorissoni sõnul seostuvad füüsilist pingutust nõudvad tööd sageli stressi, vähese taastumisvõimaluse, õhusaaste ja üleüldiselt kehvemate sotsiaalmajanduslike oludega. Kõik eelnev võib teadlase sõnul liikuva töö heale mõjule vastu töötada.

Autorid loodavad, et nende tulemused suurendavad inimeste teadlikkust. Samuti loodavad nad näha rohkem inimesi liikuma kutsuvaid rahvatervise poliitikameetmeid. Näiteks võiks Viktorissoni sõnul kaudselt aidata insulte ära hoida see, kui inimesed oleksid praegusest enam motiveeritud liikuma jalgsi või jalgrattaga.

Uurimus ilmus ajakirjas JAMA Network Open.