Värske uuring loob aluse uutele, täpsematele ravimeetoditele ja paremale diagnostikale, mis võib tulevikus parandada inimeste südame-veresoonkonna tervist. Uuringu üks autor, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna doktorant Katyayani Sukhavasi rääkis, et igal aastal tabab insult 15 miljonit inimest maailmas. Paljudel inimestel tekib insuldi tagajärjel püsiv invaliidsus. Peamine insuldi põhjus on ateroskleroos ehk arterite lupjumine.

Veresoonte seinas on mitmeid erinevaid rakutüüpe – peamiselt endoteeli rakud, silelihasrakud, erinevad immuunrakud ja põletikulised rakud. "Uuringud on tõestanud, et need rakutüübid on äärmiselt plastilised ja võivad muutuda arterite lupjumise arenedes. Sellepärast on veresooneseina rakkude plastilisuse dünaamika mõistmine ateroskleroosi puhul muutunud väga tähtsaks," selgitas ta.

Rahvusvaheline teadlaste rühm kasutas üksikraku RNA sekveneerimist, et luua põhjalik andmekogu ateroskleroosi ehk arterite lupjumise uurimiseks.

Uurimisrühm analüüsis rakke nii hiirte ateroskleroosi mudelitest kui ka patsientide kudede andmeid, et leida uusi geenimustreid, mis võivad põhjustada kaugele arenenud arterite lupjumise. Nad tuvastasid ja laiendasid seoseid kolme silelihasraku tüübi ja kolme makrofaagi (luuüdi tüvirakust pärinev suur aktiivselt liikuv kaitsefunktsiooniga rakk) tüübi vahel, mis on seotud põletikuliste ja lipiididerikaste rakkudega.

Uuring ühendati 135 koe-spetsiifilise geenivõrgustikuga (GRN) ja leiti, et GRN39 näitab silelihasrakkude olulist rolli arterite lupjumise arengus.

Tartu Ülikooli kardiokirurgia kaasprofessor Arno Ruusalepp ütles, et kombineeritud kudede ja ühe raku RNA sekveneerimise andmete analüüs erinevatelt liikidelt annab teavet bioloogilistest mehhanismidest, mis põhjustavad keerulisi haigusi, nagu ka insult.

"Selline lähenemine võimaldab meil leida võtmekohad geenivõrgustikes, mis tõenäoliselt on tõhusamad ravi märklauad kui et proovida traditsioonilist ühe geeni kaupa mõjutamist, eriti komplekssete haiguste puhul," lausus ta.

Kliinikumi kardiovaskulaarkirurgi ala arst-õppejõud Heli Järve ütles, et uuring ühendab genoomika, kliinilise meditsiini ja rahvatervise.

Doktor Johan Björkegren Karolinska Instituudist ütles, et uuring annab aluse personaalseks raviks ja paremaks kardiovaskulaarse haigestumise vähendamiseks maailmas.

Artikkel "Single-Cell Gene-Regulatory Networks of Advanced Symptomatic Atherosclerosis" avaldati ajakirjas Circulation Research.