"Suur osa insultidest põhjustavad inimesele puuet," ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla neuroloog ja Tartu Ülikooli doktorant Liisa Kõrv. Kuigi noorematel inimestel kulgeb insult tõenäoliselt kergemini, pärsib see paljudel aastateks töövõimet. "Isegi kui teinekord selget füüsilist puuet ei jää, võime näha inimese elu jooksul ikkagi kognitiivse funktsiooni häireid, depressiooni, kõrgenenud enesetapuriski, ärevust ja suuremat suremust," loetleb Kõrv.

Kõrv ise oli üks autoritest uues uuringus, mis heitiski pilgu 15–54-aastaste ehk nooremaealiste Tartu elanike insultide esmaesinemisele. Töörühm viis läbi rahvastikupõhise uuringu kasutades ettesuunatult kogutud andmeid nii haiglasse ravile võetud kui ka haiglaväliste insultide kohta kolmest ajaperioodist: aastaist 1991–1993, 2001–2003 ja 2013–2017. Kolme perioodi järgnevuse põhjal jäi insulte ajas küll vähemaks, ent suurem langus toimus 1990. aastatel.

Selged ja hüpoteetilised edusammud

"Üldiselt võime öelda, et olukord on Eestis paremuse poole läinud," tõdeb Liisa Kõrv nooremate inimeste insuldijuhtumite kohta. Just 1990. aastate alguses oli Eesti elanike haigestumus Kõrva sõnul teiste riikidega võrreldes kõrge. "Eesti oli toona väga keerulises ühiskondlikus sotsiaalmajanduslikus olukorras. Ühiskonnas oli palju stressi ja insuldi haigestumusnumbrid olid ka väga kõrged," märgib ta.

Kui aga 1990. aastate alguses tuli Tartu andmete põhjal 100 000 15–54-aastase inimese kohta aastas ette 57,2 esmainsulti, siis aastateks 2013–2017 oli see näitaja langenud 38 juhule. "Saame samas öelda, et langus tegelikult toimuski 1990. aastate jooksul. Võrdluseks, meie teise ja kolmanda uuringuperioodi vahel nii suurt üldhaigestumuse muutust ei toimunud," ütleb Kõrv.

Töös hindas ta koos kaasautoritega esimese insuldi esinemist ka vanuserühmati ja sooti. "Kui vaadata soopõhiselt, siis samasugune oluline langus oli näha ka meestel," märgib Kõrv. Naistel vähenes esmainsultide hulk samuti, kuid ainult 45–54 aastaste vanuserühmas, mida peegeldab ka oluline keskmise vanuse langus naiste seas. "Üldine haigestumuse vähenemine tuli põhiliselt just sellest kõige vanemast vanuserühmast," lisab neuroloog. Oluline muutus oli tema sõnul seegi, et 2001–2003 ja 2013–2017 uurimisperioodide vahel langes haigestumine 35–44-aastaste meeste seas.  

"Nooremates vanuserühmades me sarnaseid statistiliselt olulisi muutusi ei näinud. Võime öelda, et seis on jäänud stabiilseks – mis võib-olla väga hea ei ole," osutab Kõrv. Ühest küljest esineb insulti kõige noorematel nii harva, et  statistiliselt olulist trendi näidata ei ole võimalik. Teisalt on Kõrval ja kolleegidel hüpotees, et nooremate haigestumise püsiv tase kõneleb hoopis edusammudest.

"Kas asi pole äkki hoopis tõusnud teadlikkuses ja meie paranenud diagnostikavahendites? Äkki me suudame insulte lihtsalt rohkem ära diagnoosida?" arutleb neuroloog. Nii võib tegelik langustrend jääda lihtsalt sagedasema arstile pöördumise varju. "Ma arvan, et tulemus otseselt ei räägi meile midagi halba, aga võib-olla peaks selle noorte stabiilse haigestumise taha natuke veel vaatama," tõdeb Kõrv.

Julge abi otsida

"Võtsime selle teema ette, sest kui vanemates vanuserühmades on haigestumus ka mujal maailmas just tänu riskitegurite paremale käsitlusele oluliselt langenud, siis osa uuringuid leiab, et noorte seas on haigestumus suurenenud," selgitab Liisa Kõrv. Paljud neist uuringuist on tehtud aga metoodikaga, mis arvestab eelkõige haiglaravile sattunud haigusjuhtudega. Nii näeb Kõrv siingi, et tõus võib tulla suurema teadlikkuse arvelt.

"Meil on kahtlus, et võib-olla lihtsalt diagnoositakse rohkem insulte ära, kuna inimesed pöörduvad arsti juurde rohkem ja kergemate sümptomitega," märgib ta. Julgus abi otsida on tema hinnangul kiiduväärt. "Seda teadlikkust peaks kindlasti veel ja veel tõstma, et inimesed veel rohkem julgeksid pöörduda," leiab ta. Mida rohkem selgitatakse välja haigestumise põhjuseid, seda hõlpsam on tulevikus korduvaid insulte ennetada.

Olulisemad insuldi riskitegurid on kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase, südame rütmihäired, suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, ülekaal ja diabeet. "Enamasti on need mured vanemaealistel, aga tänapäeval järjest enam ka noortel," põhjendab Kõrv vajadust noorematele senisest suuremat tähelepanu pöörata.

 "Hästi äratuntavad insuldi sümptomid on järsku tekkinud ühe suunurga alla vajumine, käe lõdvaks muutumine või kõnehäire teke," nimetab ta. Kes märkab endal mõnd sümptomit, peaks neuroloogi sõnul aega viivitamata kiirabi kutsuma, sest ravi on ajast sõltuv. "Ei tasu karta igaks juhuks pöörduda: kuigi väga vähe, võib insulti kahjuks esineda ka päris noortel inimestel ja lastel," julgustab ta.

Liisa Kõrv ja kolleegid kirjutavad oma uuringust ajakirjas International Journal of Stroke. Insuldi kohta leiab rohkem infot www.insult.ee.