Uuringu autorid lugesid "kodulähedasteks" kõik inimese kodust 300 meetri kaugusele jäävad rohealad. Nad kasutasid oma töös aastatel 2016–2017 kogutud riikliku tervishoiusüsteemi andmeid enam kui 3,5 miljoni täiskasvanu kohta Kataloonia piirkonnas Hispaanias, vahendab ScienceAlert.

Ehkki andmed ei näita, nagu oleks rohealad väiksema insuldiriski otsene põhjus, peavad uurijad seost siiski piisavalt tugevaks, et seda edasi uurida. Edaspidi soovivad nad leida teaduslikku tõestust mõttele, et mida rohkem on inimese ümber loodust, seda parem tema tervisele.

Uuringu autori ja Barcelona IMIM haigla neuroloogi Carla Avellaneda sõnul näitab uuring, kui olulist rolli mängivad insuldiohu juures keskkonnategurid. Kuna lähitulevikuks ennustatakse maailmas insuldijuhtumite sagenemist ning seeläbi suuremat suremust ja töövõime kaotusi, peab Avellaneda oluliseks mõista kõiki insuldiga seotud ohutegureid.

Rohelus ja looduslikud paigad võivad tervisele head teha mitmeti. Näiteks võivad need vähendada stressi, olla inimestele välijõusaali eest ja hoida nende vaimset tervist. Samuti paistab rohelus mingil määral mõjutavat ajuveresoonkonna tervist.

Uurijad tõdevad, et inimese tervist mõjutab siiski palju enam asjaolusid, kui pelgalt koduümbruse pargid. Nad jälgisid oma töös ka kolme õhu saasteainet: lämmastikdioksiidi, 2,5 mikronist väiksemate osakeste ja tahmaosakeste taset.

Varasematest uuringutest on teada, et suurem kokkupuude nimetatud saasteainetega seostub suurema insuldiohuga. Osades uuringutes tähendab suurem kokkupuude saastega, et insuldirisk kerkib pisut. Näiteks selgus uues töös, et iga täiendav sissehingatud 10 mikrogrammi lämmastikdioksiidi kuupmeetri kohta kergitab insuldi esinemissagedust neli protsenti.

Uuringu autori ja ISClobali keskkonnaepidemioloogi Cathryn Tonne'i sõnul tasuks meeles pidada, et erinevalt teistest ja mitmesugust päritolu saasteainetest eraldub lämmastikdioksiidi peamiselt liiklusest. Tonne lisab, et kui tahta lämmastikdioksiidiga seotud terviseriske maandada, tuleb järsult kärpida inimeste autokasutust.

Insuldiohu seoseid rohealade ja õhusaastega on kirjeldatud varemgi, kuid enamasti on tööde valim olnud väiksem ning tööd ise ülevaatlikumad. Uues töös jäid seosed kehtima ka siis, kui uurijad arvestasid uuritavate sotsiaalmajanduslikku olukorra ja suitsetamisharjumustega. See tähendab autorite sõnul, et mugava linnaelu eest tuleb inimestel oma tervisega teatud hinda maksta.

Tulevastes uuringutes saaks uurijate sõnul täpsemalt aimdust, kuidas võib rohkem kodulähedast rohelust inimeste südametervist toetada. Uuringu autorid kutsuvad ametkondi üles alandama linnades ja asulates lubatud õhusaaste määrasid. 

Teadustöö ilmus ajakirjas Environment International.