Mary Abed Al Ahad ja ta kolleegid Šotimaalt St Andrewsi Ülikoolist, nende seas Eestist pärit Hill Kulu leidsid sellise seose, kui kõrvutasid kahte suurt andmestikku, mis on Ühendkuningriigis kogutud, üks õhusaaste, teine vaimuheaolu kohta.

Nad vaatlesid nelja tüüpi õhusaastet: lämmastikdioksiidi, vääveldioksiidi, vähem kui 10-mikromeetriseid osakesi ja vähem kui 2,5-mikromeetriseid osakesi.

Vaimuseisundi andmeid võtsid nad pikaajalise küsitlusuuringu tulemustest, kus ühendkuningriiklased andsid kümmekonna aasta jooksul kord aastas muu hulgas teada, kuidas nad hindasid parajasti oma keskendusvõimet, otsustusvõimet, ööund, stressi, enesekindlust, eneseväärtustamist, õnnelikkust ja elurõõmu.

Nüüd kirjutavad teadlased ajakirjas Plos One, et igal pool, kus saasteainete hulk õhus oli kümmekond mikrogrammi kuupmeetri kohta rohkem kui mõnes teises kohas, võis täheldada elanike seas selle teise koha elanikega võrreldes kehvemat vaimuseisundit.

Seejuures oli põhimõjuriks koha pikaajaline saastetase, ajutised saasteleevendused või -karmistused inimeste vaimuheaolu palju ei muutnudki.

Veel ilmnes, et Pakistani ja Bangladeshi päritolu inimestele avaldas Briti õhusaaste tugevamat mõju kui europiidseile põlisbrittidele.

Uuringu autorid loodavad, et tulemused aitavad keskkonnatervisespetsialistidel ja ruumiplaneerijatel edaspidi inimeste vaimset heaolu tõhusamalt õhusaaste eest kaitsta.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.