Colleen Rosales Ameerika Ühendriikidest Indiana Ülikoolist ja ta kolleegid tegid katse, mis algas üsna tavaeluliselt. Nad pesid poes saadaoleva puhastusvahendiga ära kontoriruumi põranda. Pesu ajal ja järgnenud tundidel mõõtsid nad aga mitmesuguste saasteainete ja aerosoolide sisaldust õhus. Selgus, et niinimetatud sekundaarsete orgaaniliste aerosoolide hulk hakkas õhus kasvama juba mõni minut pärast põrandapesu algust.

Sekundaarsed orgaanilised aerosoolid on osakesed, mis ei pärine otse saasteallikast, vaid tekivad juba õhus füüsikaliste ja keemiliste tegurite toimel. Sekundaarseid orgaanilisi aerosoole tekib rohkesti ka autode heitgaasist. Need ärritavad hingamisteid ja väiksemad neist võivad jõuda isegi verre.

Puhastusvahendite kasutamisel võivad sekundaarsete aerosoolide allikaks olla monoterpeenid. Ained, mis lõhnavad värskelt nagu sidrun või mänd. Õhus reageerivad monoterpeenid osooni ja muude ainetega, mille tulemusel tekibki sekundaarseid orgaanilisi aerosoole.

Rosales ja kolleegid mõõtsid pesujärgses õhus väikesi, vähem kui kümne nanomeetriseid aerosoole ja mudeldasid arvutil, kuidas võivad need jõuda hingamisteedesse. Muu hulgas järeldavad nad, et 1,5-tunnine puhastustöö võib tuua kopsu sama palju saasteosakesi, kui kuni kuuetunnine viibimine tiheda liiklusega tee ääres.

Kuidas selline puhastusvahendi saaste täpsemalt tervisele mõjub, tuleb tuvastada edasistes uuringutes. Praegustest tulemustest annavad Rozales ja kaasautorid teada ajakirjas Science Advances.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.