Naftareostus tuleb jõest kiiresti koristada
Nafta kohta võiks rääkida paljugi head ja omajagu halbagi, aga kui naftat kogemata looduskeskkonda satub, siis teeb ta seal küll kõvasti kahju.
Igal aastal jõuavad teated mõnest suuremast naftaõnnetusest ajakirjandussegi, aga veel rohkem on väikesi õnnetusi, mille summaarne reostus võib olla suuremgi veel.
Pahatihti satub naftat merre, kuid harvad pole ka juhud kui sest fossiilkütusest saavad osa ka mageveed: jõed ja järved.
Nüüd selgub Kanada ja Ameerika Ühendriikide teadlaste uuringust, et mida kauem naftareostus magevette jääb, seda rohkem tekib sellest paljude keemiliste reaktsioonide tulemusel püsivaid keskkonnakahjulikke ühendeid.
Mis juhtub naftaga soolases merevees, on juba küllaltki hästi teada, aga mageveereostuste käekäiku on seni veel vähe uuritud.
Dena McMartin Kanada Alberta provintsis asuvast Lethbridge'i Ülikoolist ja ta kolleegid jäljendasid jõkke sattunud nafta keemilist arengulugu laborikatses.
Nad panid ühte paaki kokku Põhja-Saskatchewani jõest võetud vett ja settemuda ning kohalikust torujuhtmest pärinevat toornaftat. Seda kombinatsiooni hoidsid nad 24 kraadise temperatuuri juures 56 päeva.
Iga natukese aja tagant võtsid teadlased paagist väikese veeproovi ja uurisid, mis aineid see sisaldas.
Selgus, et mida aeg edasi, seda rohkem lõimus mõnedesse tekkinud ühenditesse hapniku aatomeid. Sellised ained lahustusid vees lähteainetest paremini ja püsisid vees ka pikemat aega.
Ajapikku seega nende püsiainete kontsentratsioon kasvas. Võib arvata, et päris reostuse puhul toovad nad veeolenditele ka kahju päris pikka aega.
McMartin ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Energy & Fuels, et magevee-naftareostusi tuleks seetõttu koristada võimalikult kiiresti.
